Beekman: alaealised ei kuulu alkoholi valmistamise ega müügi juurde

Lauri Beekman kirjutab, et riik ei tohiks luua erandeid, mis toovad alaealised alkoholi tootmise ja müügi lähedusse. Kui eesmärk on kaitsta noori alkoholi eest, peavad seadused seda eesmärki toetama, mitte õõnestama.

Eestis käib arutelu seadusemuudatuse üle, mis lubaks alaealistel osaleda alkoholi valmistamise ja müügiga seotud tegevustes. Lauri Beekman leiab, et selline erand on vastuolus riigi deklareeritud eesmärgiga – vähendada noorte kokkupuudet alkoholiga ning lükata alkoholi tarvitamise algus võimalikult hilisesse ikka.

Beekman rõhutab, et noorte alkoholitarbimise algusea edasilükkamine on tõenduspõhine rahvatervise eesmärk. Mida hiljem noor inimene esmakordselt alkoholiga kokku puutub, seda väiksem on risk sõltuvuse ja muude tervisekahjude tekkeks. Seetõttu peaks iga riiklik otsus seda eesmärki toetama, mitte kahjustama.

Alaealiste toomine alkoholi valmistamise ja müügi lähedusse – olgu see siis töö, praktika või mõne muu ettekäände varjus – normaliseerib alkoholi rolli igapäevaelus juba varases eas. Beekman hoiatab, et sellised erandid võivad lühiajaliselt tunduda vähetähtsad, kuid pikas perspektiivis õõnestavad need ühiskondlikku arusaama, et alkohol on täiskasvanute maailma osa.

Kirjutises nõuab Beekman, et seadusandjad kaaluksid hoolikalt, milliseid signaale riik noortele saadab. Poliitika peab olema järjepidev: kui ühelt poolt piiratakse alkoholireklaamile juurdepääsu ja tõstetakse müügiiga, ei tohi teiselt poolt teha uksi lahti, mis viivad noored samasse valdkonda sisse töötama.