Eestis pöördub üle poole kiirabipatsienti erakorralisse, kuid ei vaja kiiret abi

Eesti haiglate liidu ja Tervisekassa andmetel pöördus selle aasta esimese nelja kuuga erakorralise meditsiini osakondadesse ligikaudu 148 000 patsienti. Neist enam kui pooled ei vajanud tegelikult erakorralist arstiabi. See koormab oluliselt haiglate ressursse.

Eestis pöördub erakorralise meditsiini osakondadesse üle poole patsientidest, kelle seisund ei nõua tegelikult kiiret meditsiinilist sekkumist. Eesti Haiglate Liidu ja Tervisekassa koondandmete kohaselt käis selle aasta nelja esimese kuuga erakorralises abis kokku umbes 148 000 inimest.

See tähendab, et märkimisväärne osa haiglate erakorralise osakonna ressurssidest kulub juhtudele, mida oleks võinud lahendada perearstikeskuses või muus esmaabi osutavas asutuses. Selline olukord tekitab survet nii erakorralise meditsiini personalile kui ka pikendab ooteaegu tõeliselt kriitilises seisundis patsientidele.

Asjatundjad on korduvalt rõhutanud, et erakorraline abi on mõeldud ennekõike eluohtlikele seisunditele ja ägedatele traumadele — mitte kroonilistele haigustele või kergetele vaevustele, millega tuleks pöörduda perearsti või kiirabi nõuliini 1220 poole. Olukorra parandamiseks on vaja suurendada inimeste teadlikkust erinevatest tervishoiuteenustest ja nende otstarbest.

Tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks soovitavad eksperdid kasutada aktiivsemalt perearstiteenust, apteekrit nõustajana ning kiirabi infonumbrit 1220, mis aitab hinnata, kas olukord nõuab tõesti erakorralist abi või piisab muust lahendusest.