Helin Puksand: segadus põhikooli lõpueksamitega tekitab õpilastes ebakindlust

Tänavu põhikooli kolmandasse astmesse astuvad õpilased ei tea, kuidas nad põhikooli lõpetavad. E-eksamitest on räägitud aastaid, kuid need on korduvalt edasi lükkunud. Helin Puksand kirjutab, et ebakindlus õpilaste ja õpetajate seas on kasvanud.

Tänavu põhikooli kolmandasse astmesse astuvad noored seisavad silmitsi ebamugava tõsiasjaga: keegi ei suuda neile täpselt öelda, millises vormis nad põhikooli lõpetavad. Lõpueksamite korraldus on jäänud lahtiseks ning see tekitab õpilastes ja nende peredes arusaadavat muret.

E-eksamitele üleminekust on Eesti haridusringkondades räägitud juba pikki aastaid. Lubadused on antud, tähtajad seatud, kuid eri põhjustel on digieksami kasutuselevõtt korduvalt edasi lükkunud. Nüüd on olukord jõudnud punkti, kus konkreetne õpilaste põlvkond kannatab selle venimise all kõige otsesemalt.

Keeleuurija ja haridusteadlane Helin Puksand toob algselt kultuuriajakirjas Sirp ilmunud kommentaaris välja, et selline korralduslik segadus pole lihtsalt halduslik probleem — see mõjutab reaalset õppeprotsessi. Kui õpilased ei tea, mis formaadis eksamid toimuvad, on keeruline ka nendeks tulemuslikult valmistuda.

Haridussüsteemi muutused vajavad selget kommunikatsiooni ja usaldusväärset ajakava. Praegune olukord, kus üks terve kooliaste alustab teekonda ilma selge lõpp-punktita, seab küsimuse alla nii hariduspoliitika planeerimise kvaliteedi kui ka vastutuse küsimuse — kes vastutab selle eest, et õpilased saavad õigeaegselt teada, millised nõuded neile kehtivad.