Hiina rajab Xinjiangi kõrbe hiiglasliku söekeemiatööstuse naftasõltuvusest vabanemiseks

Hiina kiirendab Xinjiangis Zhundongi tsoonis ulatusliku kivisöe-keemia keskuse ehitamist, et vähendada sõltuvust globaalsetest energiatarneahelatest. Projekt hõlmab automatiseeritud kaevandusi, autonoomseid veokeid ja ülikõrgepingevõrke. Samas tekitab tohutu tööstuskompleks muret Xinjiangis asuva kõrbepiirkonna habrase ökosüsteemi pärast.

Hiina rajab Xinjiangis, Zhundongi piirkonnas, enneolematu ulatusega kivisöe-keemia tööstuskeskust, mille eesmärk on vähendada riigi sõltuvust ebastabiilsetest ülemaailmsetest naftatarneahelatest. Projekt on osa Hiina laiemast strateegiast kindlustada energiajulgeolek sisemaiseid ressursse maksimaalselt ära kasutades.

Zhundongi piirkond pakub selleks soodsaid tingimusi: tegemist on ühe maailma suurima kivisöevarudega alaga, millele lisandub riigi poolt rajatav kõrgtehnoloogiline taristu. Kaevandused on automatiseeritud, transpordi tagavad autonoomsed veokid ning piirkond ühendatakse ülikõrgepinge elektrivõrkudega, mis võimaldavad energiat tõhusalt üle riigi jaotada.

Ekspertide hinnangul võib see projekt kujundada oluliselt ümber Hiina energiatööstuse tuleviku ning kasvatada riigi mõju nii tööstuskeemia valdkonnas kui ka strateegilistes globaalsetes tarneahelates. Tegu poleks enam pelgalt söekaevandamisega, vaid laiaulatusliku keemiatoodangu platvormiga, mis suudab toota sünteetilisi kütuseid, plastmassi lähteaineid ja muid strateegiliselt tähtsaid tooteid.

Samas heidavad keskkonnaorganisatsioonid projekti üle varju muretsevad küsimused Xinjiangi kõrbepiirkonna ökoloogilise vastupidavuse kohta. Zhundongi tsoon asub tundlikus kliimavöötmes, kus tohutu tööstuskompleksi rajamine võib pöördumatult kahjustada kohalikku ökosüsteemi. Kriitikud küsivad, kas energiajulgeoleku kasv õigustab keskkonnariski, mida selline enneolematu tööstuslik laienemistempo endaga kaasa toob.