Julgeolekupoliitika alused, lisaeelarve ja kriisiseadus: Riigikogu töine nädal

Riigikogu võttis päevakorda Eesti julgeolekupoliitika alused ja riigi lisaeelarve, arutas kriisiolukorra seadust ning hääletasin mitmel korral oluliste eelnõude üle.

Julgeolekupoliitika alused

Nädala kõige kõrgema sümboolse kaaluga punkt oli Eesti julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise otsuse eelnõu (908 OE I), mis oli päevakorras koguni kahel päeval järjest – teisipäeval ja kolmapäeval. Tegemist on alusdokumendiga, mis sätestab Eesti riigikaitse ja välispoliitika strateegilised suunised järgnevateks aastateks. Andmete põhjal ei ole võimalik öelda, kas otsus lõplikult vastu võeti, kuid kahe päeva plaanitav arutelu viitab mahukale debatile.

Samasse kaitseteemade plokki kuulub ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE II), mille üle kolmapäeval hääletati. See eelnõu on läbinud juba mitu lugemist ja reguleerib riigi toimimist kriisiolukordades. Samuti oli päevakorras kaitseväe korralduse seaduse kaks eraldiseisvat muutmiseelnõu: üks laiemalt organisatsiooniliste küsimuste kohta (898 SE I) ja teine lahinguvalve valdkonnas (907 SE I), mis annab märku kaitseõiguslike reeglite täpsustamisest.

Mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotust käsitlev korrakaitseseaduse muutmise eelnõu (902 SE I) lisab sellele nimekirjale veel ühe julgeolekumõõtme: droonide vastase tegevuse pädevused ja vastutus jaotuvad seaduse tasandil ümber eri asutuste vahel.

Lisaeelarve ja majandusteemad

Esmaspäeval oli päevakorras riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE I) koos ühe hääletusega. Lisaeelarve sisu andmetest ei nähtu, kuid selle esitamine parlamenti suve künnisel viitab kas planeerimata kulude katmisele või investeeringute ümberjagamisele. Lisaeelarve konteksti andis osaliselt ka esmaspäevane arupäring hinnatõusude leevendamise ja inimeste toimetuleku kohta.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu (860 SE III) jõudis samuti kolmapäeval hääletusele – tegu on pikalt ettevalmistatud muudatusega, mis mõjutab tööjõukulusid. Kas eelnõu lõplikult vastu võeti, andmed ei kinnita.

Strateegiliste investeeringute nn ekspressrada (906 SE I) pakub planeerimisõiguse kiirendatud menetlust suurtele investeeringuprojektidele, mis tähendab planeerimis- ja ehituslubade protsessi lühendamist. See on majanduspoliitiliselt tähelepanuväärne eelnõu, eriti energeetika ja taristu vaates.

Energia ja kompensatsioonid

Kolmapäeval toimusid hääletused kolme Riigikogu otsuse eelnõu üle, mis kõik nõudsid koosseisu häälteenamust. Esimene tegi ettepaneku valitsusele kiirendada uute elektritootmisvõimsuste rajamist Eestis (847 OE I) – teema, mis on energiajulgeoleku mõttes muutunud üha aktuaalsemaks. Teine eelnõu palus valitsusel töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks (863 OE I). Kolmas käsitles mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamist sõidukikasutajatele (874 OE I). Kõigi kolme puhul on tegemist ettepanekuga valitsusele, mitte otsekohalduvate normidega – Riigikogu ei saa nende hääletustulemuste põhjal öelda, kas valitsus vastavaid samme tegelikult astub.

Sotsiaal- ja õigusreformid

Kolmapäevasel istungil hääletati ka karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise eelnõu üle (773 SE II) kahe hääletusega, mis viitab muudatusettepanekutele. Õppetoetuste ja -laenu seaduse muutmise eelnõu (767 SE II) puudutab üliõpilaste sotsiaalset toimetulekut. Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse muutmise eelnõu (901 SE I) ning korruptsioonivastase seaduse muutmine (900 SE I) olid samuti kolmapäeva päevakorras. ELi nn vaigistushagi direktiivi ülevõtmist käsitlev tsiviilkohtumenetluse eelnõu (865 SE II) kaitseb ajakirjanikke ja aktiviste alusetute hagide eest.

Järgmine nädal

Mitmed kolmapäeval esimest lugemist läbinud eelnõud – sealhulgas küberjulgeoleku seaduse muutmine (897 SE I), loomakaitseseaduse muutmine (899 SE I) ja rahvusvahelise kaitse seadus (831 SE III) – liiguvad komisjonidesse ja võivad jõuda täiskogusse juba lähiajal.