Avalik sektor võitleb tehisintellekti loodud pöördumiste laviiniga

Eesti kohtud, prokuratuuri ja omavalitsused seisavad silmitsi kasvava probleemiga: tehisintellektiga loodud pöördumised koormavad avaliku sektori töötajaid üha rohkem. Masina poolt genereeritud tekstid nõuavad kõigist viidetest kontrollimist, sest arvuti pakutavad viited on sageli täiesti ebatäpsed.

Avalikus sektoris tekib üha suurem probleem, kus tehisintellekti mudelid abistavad kodanikke pöördumiste koostamisel, kuid loodud tekstid sisaldavad sageli eksimusi ja väärinfot. Kohtunikud, prokurörid ja omavalitsuste ametnikud peavad käsitsi kontrollima iga teksti, mis võtab märkimisväärset aega ja kulutseb olulistele töödele.

Probleem on eriti terav juriidiliste dokumendide puhul, kus väärinfot võib olla ülikoormav. Tehisintellektiga loodud pöördumistes esinevad leiutatud viited seadustele, kohtuotsustele ja regulatsioonidele, millised ei eksisteeri või on täiesti valesti märgitud. See nõuab avaliku sektori töötajatelt lisamist jõupingutust ning aeganõudvat faktide kontrolli.

Tehnoloogia areng on muutnud pöördumiste koostamist palju lihtsamaks, kuid samal ajal on see loonud uue väljakutse avalikule sektorile. Asutused on sunnitud arendama uusi protsesse ja protseduure, et eristada tehisintellekti loodud sisu inimese poolt koostatud pöördumistest ning kontrollida informatsiooni usaldusväärsust.

Esialgu tundub, et lahendusi on vaja otsida kahest suunast: tehisintellekti mudeleid tuleb täiustada, et vähendada leiutatud viiteid, ning samal ajal peaksid avaliku sektori asutused rakendama tõhusamaid kontrollmehhanisme. Mõned eksperdid soovitavad ka kodanike haridust selles osas, kuidas tehisintellekti õigesti kasutada ja millal olla väiteid skeptiline.