Eesti loobub lahingumasinatest, investeerib droonitõrjesse

Valitsus peatab 500 miljoni euro suuruse lahingumasinate ostuprogrammi ja suunab vahendid droonitõrje ning õhukaitse parandamisele. Otsus tehti neljapäeval valitsuse istungil.

Eesti valitsus tehtud oluline otsus muuta sõjalist investeeringute suunda, peatades mahuka lahingumasinate hanke ja ümber suunates ressursid moderniseeritud kaitse-infrastruktuuri arendamisele. Poole miljardi euroga planeeritud programm asendatakse droonitõrje, õhukaitse ning operatiivse olukorrateadlikkuse süsteemide tugevdamisega.

See strateegiline valik peegeldab muutuvat julgeolekuolukorda Euroopas ja Eesti vastasseisu arvestavat kaitsepolitiika. Droonitõrje ja õhukaitse süsteemid on osutunud kriitilisest tähtsusest Ukrainas käima käivate sõjaliste operatsioonide kogemuste valguses, kus traditsiooniliste raskete relvasüsteemide asemel mängivad üha suuremat rolli lennukid ja nende vastu kaitse.

Valitsuse otsuse taga seisab pragmaatiline lähenemine Eesti kaitsevõimekuse optimeerimisele piiratud eelarveressursside juures. Õhupiiri kaitsel ja droonitõrje võimekuse arendamisel on suurem strateegiline väärtus väikesele riigile, kes peab põhimõtteliselt seisma silmitsi suurema sõjalise potentsiaaliga naabriga.

Rahaline ressurss, mis nüüd suunatakse kaitsetehnoloogiate ja ennetavate süsteemide arendamisele, peaks kuuluma teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis on kriitilise tähtsusega Eesti kaitsevõimekuse moderneerimisel. Otsus kajastab ka NATO-liidete riikidena tehtavate koordineeritud kaitsepoliitika valikute puhul sõltumatust ning pragmaatilisust.

Valitsuse käigus tehtud otsus märgib nihkumist raskete mehhaniseeritud süsteemide poolt nn "nutikate kaitse" lahenduste suunas, mis sobivad paremini tänapäevasele turbulentsetele julgeolekupoliitilisele keskkonnale.