Kas riik teeb omavalitsustele ebaausaid ettepanekuid?

Kliimaministeerium pakub omavalitsustele üha suuremaid summasid tuuleparkide planeerimisel nõustumiseks. Pärast 50 000 euro preemiate ebapiisavust alustas ministry uut programmi «Tuulehoo preemia», mis pakuks kuni miljonit eurot suurte tuuleparkide lubamise eest.

Riigi strateegia tuuleparkide ehitamiseks on viimaste aastate jooksul muutunud järjest aggresiivsemaks. Kui 2023. aastal piisas riigile omavalitsuste meelitamiseks 50 000 euro suurusest ühekordse preemiast, siis nüüd suurendatakse pakkumist märkimisväärselt.

Kliimaministeeriumis välja töötatud «Tuulehoo preemia» skeem näitab, et riik on tunnustanud oma varasema lähenemise ebaefektiivsust. Uue programmi kohaselt pakutakse omavalitsustele miljoni euroni suurust kompensatsiooni siis, kui nad lubavad vähemalt kaheksa tuulikuga parke oma territooriumile. Tegemist on tuntava rahalise stiimuliga, mis tõstatab küsimuse, kas sellised meetmed on omavalitsuste autonoomia suhtes õiglased.

Kriitikud, sealhulgas arvamusianalüütikud, murgivad pead selle üle, kas selline «pehme rääkimine» suurte rahade kaudu on tegelikult vaid varjatud kohustus. Omavalitsused on kohaliku kogukonna esindajad, kes peaksid langetama otsuseid vastavalt oma elanike huvidele, mitte riigi eesmärkide saavutamiseks.

Probleemi põhjus võib olla riigi energiatransformatsioonilistes sihtides, millega seotud tuulenergia arendus. Küsimus jääb aga lahti: kas riik kasutab omavalitsuste majanduslikku nõrkust enda eesmärkide saavutamiseks, või on tegemist õiglase kompensatsiooniga kogukondadele, kes peavad tuuleparkide mõjuga toime tulema?