Kunda jõgi: kultuuri ja keskkonna vahel tehtud valik

Riigikohus kinnitas keskkonnaameti otsust keelduda Kunda hüdroelektrijaama vee erikasutusloa väljastamisest, seades kaitse-eesmärgid kultuuri-pärandi säilimise ees. Otsus tõstatab küsimuse, kuidas tasakaalustada ajalooliste ehitiste kaitse ja keskkonnakaitseliste huvidega.

Veebruari lõpus saabus Kunda hüdroelektrijaamale otsustav löök, kui riigikohus lõplikult toetis keskkonnaameti seisukohta keelduda jaama elektritootmiseks vajalikust vee erikasutusloa väljastamisest. Kuigi see otsus tugevdab jõe ökosüsteemi kaitset, jättis see muinsuskaitsealuse rajatise tuleviku küsimuste alla.

Kunda hüdroelektrijaam on üks Eesti tähtsamaid kultuuripärandi näiteid, mis peegeldab tööstuslik-tehnilist arengut 20. sajandi algusest. Rajatise säilimine nõuab aga aktiivset kasutamist ja hooldamist, milleks vajalik elektritootmine, mida nüüd pole enam võimalik realiseerida. Riigikohtu otsuse valguses seisab kultuuripärand silmitsi otsese ohu ja mahakukkumisega.

Probleem peitub sügavamalt - ühiskonnal puudub piisav mehhanism, et leida lahendust juhtudel, kus looduskaitse ja kultuuripärand sattuvad konfliktsi. Käesolev olukord näitab, et nimetatud väärtusi pole võimalik alati samaaegselt kaitsta ilma ühte neist ohvriks toomata.

Kuna lahendus ei paista olevat nähtaval, peavad asutused haridusasutused ja ekspertid leitud teed edasi otsima. Üks võimalik kirjutis võiks olla muinsuskaitsealuse objekti tasakaalustatud kasutamine, millele aitaks kaasa paindlikemad keskkonnamäärused ja kultuuri säilimise rahastamine.

Lõppkokkuvõttes seisame valiku ees, mis joont peaksime tõmbama - kas hoiame puhaste jõgede nimel oma ajalugu, või otsustame et kultuuripärand on väärt teatavaid kompromisse. Sel hetkel näib vastus liiga lihtne.