Liiga vara koolipäev kahjustab noorte tervist

Unenõustaja Kene Vernik argumenteerib, et koolipäeva varane algusaeg on vastuolus teismeliste loomuliku unerütmiga ja kahjustab nende tervist ning õpitulemusi. Eksperd kutsub üles koolipäeva algusaega edasi lükkama, et toetada noorte arengut ja heaolu.

Teismeliste kehas toimuvad olulisted bioloogilised muutused, mis mõjutavad oluliselt nende unerütmi. Kene Vernik, kes on spetsialiseerunud uneproblemaatika lahendamisele, rõhutab, et noortel inimestel tekib loomulik kalduvus hiljem magama minna ja hiljem ärgata. Seda nähtust nimetatakse teismeaegse unerütmi nihkeks ning see on teaduslikult tõestatud arengubioloogiline protsess.

Varase koolipäeva algusaeg tekitab teismelistele kroonilise unepuudust, mis omakorda mõjub negatiivselt nende füüsilisele tervisele, vaimsele heaolule ja akadeemilistele tulemustele. Unepuudus suurendab stressihormoonide taset, nõrgestab immuunsüsteemi ja toob kaasa käitumisprobleemid ning depressiivsed sümptomid. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et koolide hilisem algusaeg vähendab puudumiste määra ja parandab õpitulemusi.

Paljud riigid on juba teaduslikult tõestatud andmetele tuginedes koolipäeva algusaega nihutanud. Vernik kutsub üles Eestis sarnaseid muudatusi teostama, pidades silmas noore põlvkonna tervist ja arengut. Koolipäeva algusaeg peaks olema kooskõlas teismeliste bioloogiliste vajadustega, mitte vastupidiselt.

Kuid ühiskonnale vajalik muudatus nõuab laiapõhjalikku diskussiooni erinevate huvirühmade vahel, sealhulgas pedagoogide, vanemate ja administratsiooniga. Vernik rõhutab, et võimalike raskuste ületamine on täisväärtusliku lapsepõlve tagamise hind.