Toomkiriku ust peetakse nüüd Eesti vanimaks

Kunstiajaloolased avastasid, et Tallinna Toomkirikus asuv uks on teaduslikult dateeritud 640. aastasse tagasi, muutes selle Eesti vanimaks teadaolevaks ukseks. Senini peeti vanimaks ust Bremeni tornis, mis oli umbes 16 aastat nooem.

Uus ajaloooline avastus kinnitab Eesti kultuuripärandi sügavust ja väärtust. Toomkirik, üks Tallinna ikoonilistest ehitistest, peidab endas rohkem ajaloolist rikkalikku kui senini teadaolevaks oli.

Hiljutine teadusliku uuringu käigus analüüsiti hoolikalt Toomkirikus asuvat vana ust, mille puhul tehti saavutus ehiselt. Uurimistulemused näitavad, et see konstruktsioon pärineb 14. sajandist, täpsemalt 640 aastat tagasi. Selline täpsus saavutati kaasaegset dendroökoloogilist analüüsi kasutades, mis uurib puidu rõngaid ja nende arengut.

Varem oli arusaadav, et Bremeni tornis asuv uks oleks Eesti vanimaks. Tema usk dateeriti umbes 630 aastani tagasi, kuid nüüd on selge, et Toomkiriku uks on talle esiosast ette jõudnud. See üheksa sentimeetrit paksem uks on säilinud hämmastava heakorras, arvestades pikkade sajandite möödumist.

Ajaloolased märkivad, et selline leid annab meile parema arusaamise Tallinna arengu ja ehitamistraditsioonide kohta keskajal. Toomkirik ehitati 13. sajandil ja on aastatuhandete jooksul paljusid renoveerimisi läbi teinud. Siiski on see vana uks säilinud oma algsel kujul, mis teeb sellest ainulaadse pärandobjekti.

See avastus tõendab, et isegi tuntumates paigades võivad olla varjatud väärtused, mida teadusliku lähenemisega saab avastada ja tõestada. Eesti muinasajalooline pärand jätkab uute saladuste paljastavat ning rikastab meie ajaloo mõistmist.