2026 jalgpalli MM: kas USA, Kanada ja Mehhiko suudavad tüli unustada?

2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused toimuvad kolmes riigis – USA-s, Kanadas ja Mehhikos –, kelle suhted on viimastel aastatel olnud pingelised. Turniir kestab ligi kuu aega ning nõuab tihedat koostööd riikide vahel. Küsimus on, kas sport suudab diplomaatia seal, kus poliitika on komistanud.

2026. aasta FIFA maailmameistrivõistlused on ajaloolised mitmes mõttes: esimest korda toimub turniir kolmes erinevas riigis – USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Kuid just see eripära teeb korraldusest ka keerulise katse, sest kolme riigi omavahelised suhted on viimastel aastatel olnud kaugel soojusest.

Pinged enne pealöögikset

USA ja Mehhiko vahel on aastaid keenud vaidlused immigratsiooni ja kaubanduse üle, ning ka USA-Kanada suhted on kauplemistariifide ja piiripingete tõttu jahtunud. Donald Trumpi administratsiooni poliitika on mõlemat naabersuhet tugevalt katsumustele pannud, mistõttu on korralduskoostöö saanud poliitilise lisadimensiooni.

Vaatamata diplomaatilistele pingetele on kolm riiki jätkanud MM-i ettevalmistusi. Staadionid ehitatakse, logistika planeeritakse ja piletimüük käib. Spordibürokraatia näib toimivat omasoodu, isegi kui riigipead on üksteisele varjunime andnud.

Sport kui diplomaatia tööriist

Ajaloos on suured spordisündmused korduvalt toiminud sillana poliitiliselt eraldunud riikide vahel. 1994. aasta MM, mis samuti toimus USA-s, aitas kaasa mitmete pingete leevenemisele. Nüüd loodetakse, et ühine korraldamine sunnib kolme riiki taas ühise laua taha istuma – vähemalt jalgpalliküsimustes.

Kuid kriitikud hoiatavad, et sport ei lahenda struktuurseid probleeme. Ühekuine turniir võib küll luua positiivseid pilte kolme lipu all istumisest, kuid immigratsiooni- ja kaubanduslepingud vajavad palju enamat kui ühistel tribüünidel viibimist. Nii või teisiti – maailm vaatab 2026. aasta suvel tähelepanelikult, mida kolm naaberriiki suudavad koos korda saata.