Afganistanis koolituskeelu all kasvavad tüdrukud põgenevad sundabielu eest

Viis aastat pärast tütarlaste koolihariduse keelustamist Afganistanis jagavad noored naised lugusid sellest, kuidas nad on sunnitud loobuma oma tulevikuunistustest. Paljud näevad ainsa väljapääsuna põgenemist sundabielust. Hariduskeeld on drastiliselt muutnud afganistanlaste naiste ja tüdrukute elu.

Afganistanis on möödunud peaaegu viis aastat sellest, kui Taliban keelas tüdrukutel koolis käia, ning noored naised kirjeldavad, kuidas nende unistused on purunenud. Paljudele on see tähendanud sundabielu survet ja ainus väljapääs on olnud põgenemine – mõnikord lihtsalt taksisse istudes ja minema sõites.

Ühe noore naise lugu on eriti ilmekas: talle öeldi, et ta peab abielluma, kuid ta keeldus alistumast. Ta kutsus takso ja lahkus, jättes maha kõik tuttava. Tema lugu ei ole Afganistanis erandlik – tuhandeid tüdrukuid on sattunud samasse olukorda pärast seda, kui Taliban 2021. aastal võimu haaras ja seejärel naiste hariduse järk-järgult keelas.

Talibani hariduskeeld algas põhikooli kõrgemate klasside ja keskkooliga ning laienes hiljem ülikoolidele. Tänaseks ei tohi tütarlapsed Afganistanis käia koolis alates kuuendast klassist. ÜRO ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on nimetanud seda inimsusevastaseks kuriteoks ning sooliseks apartheid'iks.

Noored naised ütlevad, et hariduskeeld ei ole ainult kooliuste sulgemine – see on kogu tuleviku sulgemine. Paljud, kes olid unistanud saada arstideks, õpetajateks või insenerideks, on nüüd sunnitud valima kodus istumise ja sundabielu vahel. Mõned on leidnud viisi põgeneda naaberriikidesse nagu Pakistan või Iraan, kuid ka seal on elu sageli ebakindel.

Rahvusvaheline üldsus on Talibani mitmeid kordi manitsanud hariduskeeld tühistama, kuid siiani on kõik läbirääkimised tulemusteta lõppenud. Eksperdid hoiatavad, et haridusest ilmajäetud põlvkond mõjutab Afganistani ühiskonda ja majandust aastakümneid, ning rõhutavad vajadust suurendada survet Talibani režiimile.