Allar Jõks: kas «ausal pole midagi karta» õigustab iga põhiõiguste rikkumise?

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks küsib, kas fraas «ausal pole midagi karta» on muutunud universaalseks õigustuseks põhiõiguste riivamisele. Jõks viitab varasematele juhtumitele, kus numbrituvastuskaamerate, superandmebaasi ja täitmisregistri kaudu võõrastel pangakontodel kolamist õigustati sama loosungiga.

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks tõstatab taas küsimuse, kas Eestis on fraasist «ausal pole midagi karta» saanud omamoodi universaalne õigustusvahend igasuguse põhiõiguste piiramise legitimeerimiseks.

Jõks meenutab, et sama loosung võeti kasutusele siis, kui tuli põhjendada numbrituvastuskaamerate, superandmebaasi ning täitmisregistri kaudu kodanike pangakontodel kolamist. Tol korral piisas sellest argumendist, et avalikku arutelu vaigistada ja kriitikud nurka suruda.

Endise õiguskantsleri hinnangul on see suundumus murettekitav: kui «aus inimene» defineeritakse üha laiemalt nende kaudu, kes ei peaks riiklikku järelevalvet kartma, siis nihkub põhiõiguste kaitse piir tasapisi, kuid märkamatult. Jõks rõhutab, et põhiõigused ei ole privileeg, mida saab ära teenida nuhkimise talumisega.

Arvamusloo taustal kerkib laiem küsimus Eesti õigusruumi arengu kohta: kui kaugele ulatub riigi õigus koguda ja töödelda kodanike andmeid ning millal läheb see vastuollu põhiseaduslike tagatistega? Jõksi sõnul polnud ta oodanud, et see arutelu peaks taas päevakorda kerkima.