Arst hoiatab: vaikne rasvmaks ohustab eestlaste maksa

Gastroenteroloog annab teada, et rasvmaks on progresseeriv haigus, mis kulgeb sageli ilma sümptomiteta, kuid võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Haiguse peamisteks riskiteguriteks on kehv toitumine ja liikumisetus, kuid see on preventiivse tegutsemisega peatav.

Rasvmaks on seisuseisund, mille puhul kuhjub maksa rakkudesse liiga palju rasva. Vastupidiselt levinud arvamustele ei ole see haigus otseselt seotud ainult alakohule pandud kehadega – suurenenud kehakaalu ja madala liikumisaktiivsusega silmitsi seisavad ka paljud aparaaditele tuginevad inimesed. Gastroenteroloog rõhutab, et selle haiguse oht peitub selle salajases kulgemises: enamik inimesi ei teagi, et neil on rasvmaks, kuni haigus jõuab juba edenenutesse staadiumisse.

Haiguse arengut soodustavad peamiselt elu paari harjumused. Rammusitavate ning kaloriterikkate toitude tarbimise kombineerimine kehva liikumisega loob täiusliku keskkonna rasvmaksa tekkeks. Peale selle võib olla roll ka geneetilistel faktoritüüpidel, kuigi need pole määravad. Gastroenteroloog märgib, et isegi normaalse kehakaaluga inimestel võib rasvmaks esineda, eriti kui nad käituvad kehva toitumiskultuuri ja liikumatuse tingimustes.

Hea uudis on see, et rasvmaksa saab peatada ja isegi taandada, kui alustatakse õigeaegselt ja konsekventse tegutsemisega. Gastroenteroloog soovitab kolme peamist sammastikku: muuta toitumisharjumusi, suurendada füüsilist aktiivsust ning vähendada stressitaset. Ülikiired muudatused pole vajalikud – sageli juba 5-10% kehakaalust langetamine võib märkimisväärselt parandada maksa funktsiooni.

Oluliseks osutub regulaarne uurimine ja ennetajalik vaatlus. Gastroenteroloog soovitab konsulteerida arstiga, kui inimene kuulub riskigruppi – see tähendab kehakaalust üle 25 kg/m², diabeedi olemasolu või paastu maksa funktsiooninäitajate tõstmist. Profülaktilised testid aitavad haiguse varakult avastada ja sellega seotud komplikatsioone vältida.