Arvamus: Tartu-Riia rongiliin on näide kiirustamisest ja raha raiskamisest

Ajakirjanik Vambola Paavo analüüsib kolm kuud tagasi avatud Tartu-Riia rongiliini ja leiab, et tegemist on kulukas eksperimendiga, mis nõuab eelarve puudujäägi tingimustes põhjendamatult suuri subsiidiume. Euroopas on piiriülene raudteeliiklus tavapäraselt subsideerimata, Eesti aga ujub vastuvoolu.

Kolm kuud tagasi avati pidulikult Tartu-Riia rongiliin, mis pidi tähistama uut ajastut Balti riikide vahelises ühenduses. Ajakirjanik Vambola Paavo hiljutine reis mööda seda liini andis talle aga kinnituse, et tegemist on kalli ja kiirustades tehtud otsusega, mida Eesti riigieelarve praegu endale lubada ei peaks.

Paavo toob välja, et Euroopas ei doteerita üldiselt piiriülest rongiliiklust — piletid on rahvusvahelise rongiga siseriigis sõites isegi kallimad kui tavalisel reisil. Huvitava paralleelina osutab ta, et juba Nõukogude Liidu ajal olid liiduvabariikide vahelised kiirrongid Eesti siseselt kõrgema hinnaga. Tänane olukord tundub seetõttu eriti kummaline: riik kulutab suurelt seal, kus ei peaks.

## Eelarve miinuses, piletid doteeritud

Eriti teravalt mõjub selline rahakülv praegusel ajal, mil Eesti eelarve on märkimisväärses miinuses ja valitsus otsib kõikjalt kokkuhoiukohti. Paavo hinnangul saab endale selliseid kulutusi lubada vaid jõukas riik, kelle rahandus on korras — mitte riik, kes kärpimise surve all valusaid otsuseid teeb.

Tartu-Riia rongiliini käivitamine kolm kuud tagasi oli poliitiliselt atraktiivne samm, mis pidi tugevdama Balti riikide sidemeid. Paraku näitab Paavo sõnul tegelikkus, et liin käivitatati liialt kiirustades, ilma et oleks piisavalt kaalutud majanduslikku jätkusuutlikkust ja reaalset reisijate nõudlust.

## Vastuvoolu ujumine maksab

Ajakirjaniku peamine sõnum on selge: Eesti üritab praegu ujuda vastuvoolu Euroopa tavadele ja teeb seda maksumaksja kulul ajal, mil riigi rahandus seda ei kanna. Enne uute piiriüleste rongiliinide avamist tuleks tema hinnangul teha põhjalikum majandusanalüüs ja vaadata, kuidas sarnased lahendused teistes riikides tegelikult toimivad.