Arvi Hamburg: Eesti tuumajaam ei valmi varem kui 10–12 aasta pärast

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige Arvi Hamburg on tuumajaama rajamise suhtes optimistlik, kuid hoiatab, et lähema kümne aasta jooksul sellest lahendust ei tule. Tema sõnul tuleks energiajulgeoleku huvides panustada paralleelselt nii põlevkivile kui ka tuumaenergiale.

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige Arvi Hamburg leiab, et Eesti peaks energiajulgeoleku tagamiseks arendama korraga mitut suunda — sealhulgas nii põlevkivienergeetikat kui ka tuumajaama rajamist. Samas rõhutab ta, et tuumajaama valmimine ei ole reaalne enne kümne kuni kaheteistkümne aasta möödumist.

Optimism, kuid mitte lähitulevikuks

Hamburg suhtub tuumaenergia perspektiividesse Eestis lootusrikkalt, ent kutsub üles realismile. Tema hinnangul on tuumajaam pikaajaline projekt, mis nõuab hoolikat ettevalmistust, rahvusvahelist koostööd ning mahukaid investeeringuid — kõik see tähendab, et enne 2030ndate lõppu ei ole uue elektrijaama käivitamist loota.

Sellel taustal rõhutab Hamburg, et Eesti ei peaks loobuma ka põlevkivist kui kodumaise elektritootmise sambast. Põlevkivienergeetika annab praegu varustuskindlust, mida taastuvenergia allikad täielikult katta ei suuda — eriti olukorras, kus Eesti valmistub lahkuma Venemaa elektrivõrgust ning liituma Euroopa mandri energiasüsteemiga.

Kodumaine tootmine jääb kriitiliseks

Energeetikaspetsialisti sõnul on peamine küsimus, kuidas Eesti suudab tagada usaldusväärse kodumaise elektritootmise üleminekuperioodil. Mõlema lahenduse — nii põlevkivi kui tuumaenergia — arendamine korraga on tema meelest mõistlik strateegia, mis vähendab riske ning annab riigile suurema manööverdamisruumi energiajulgeoleku kujundamisel.

Hamburgi hinnang peegeldab laiemat debatti Eesti energeetikapoliitikas, kus ühelt poolt survetakse põlevkivist loobumisele kliimakohustuste tõttu, teisalt aga ei ole taastuvenergia ja tuumaenergia veel piisavalt arenenud, et täielikult üle võtta varustuskindluse rolli.