Atlandi polaarhai genoomiuuring paljastas pikaealisuse saladused

Teadlased on põhjalikult uurinud atlandi polaarhai genoomi, et mõista, kuidas need Atlandi ookeani põhjaosas ja Põhja-Jäämeres elavad haid suudavad elada erakordselt kaua. Uuring toob uusi teadmisi äärmise pikaealisuse bioloogiliste mehhanismide kohta.

Atlandi ookeani põhjaosas ja Põhja-Jäämere sügavates vetes elavad atlandi polaarhaid on ühed pikima elueaga selgroogsed loomad maailmas, ning nüüd on teadlased nende genoomi põhjalikult kaardistanud, et mõista nende erakordse pikaealisuse saladusi.

Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus) on tuntud oma äärmiselt pika eluea poolest — arvatakse, et need haid võivad elada üle 400 aasta, muutes nad üheks kaugeimalt elavaks selgroogseks teadaolevalt. Nende kasv on äärmiselt aeglane ja küpsusiga saabub alles mitme kümne aasta pärast.

Mida genoom paljastas

Genoomiuuring keskendus geenidele, mis on seotud DNA parandamise, oksüdatiivse stressi taluvuse ja vananemisprotsessidega. Teadlased leidsid mitmeid ainulaadseid geneetilisi kohandusi, mis eristavad polaarhaie teistest liikidest ja võivad selgitada nende erakordset vastupidavust ning pika elu saladust.

Selliste uuringute tulemused ei ole olulised üksnes merebioloogia seisukohalt — teadlased loodavad, et polaarhai genoomi analüüs võib avada uusi vaatenurki ka inimese vananemisprotsesside ja sellega seotud haiguste mõistmiseks. Pikaealisusega seotud geenide tundmaõppimine loob võimaluse otsida uusi ravimeetodeid vanusega seotud haigustele.