Austria analüütik: Baltimaad oleksid Venemaa rünnaku korral vahend NATO lõhestamiseks

Austria sõjaanalüütik Franz-Stefan Gady leiab, et Venemaa võimaliku rünnaku korral Baltimaadele poleks peaeesmärk nende vallutamine, vaid NATO usaldusväärsuse proovilepanek. Suurim oht kerkib tema hinnangul mõni aasta pärast Ukraina relvarahu sõlmimist.

Austria sõjaanalüütik Franz-Stefan Gady on esitanud põhjaliku hinnangu Venemaa võimaliku sõjalise tegevuse kohta Baltimaade suhtes. Gady sõnul ei oleks rünnaku tegelik eesmärk Eesti, Läti ega Leedu alistamine, vaid hoopis NATO sisemise ühtsuse ja kollektiivkaitse põhimõtete testimine.

Gady hinnangul kujutaks Baltimaad Venemaa jaoks pigem vahendit kui sihtmärki — provotseerides alliansi liikmeid vastust andma, loodetaks paljastada lõhed NATO liikmesriikide valmisolekus üksteist kaitsta. Kui mõni liitlane kõhkleks artikkel 5 kohustuse täitmisel, oleks see Moskva jaoks strateegiline võit.

Oht kasvab pärast relvarahu

Analüütiku hinnangul ei ole oht kõige suurem praegu, vaid pigem mõni aasta pärast seda, kui Ukrainas jõustub võimalik relvarahu. Sel ajal oleks Venemaa saanud aega oma sõjalist potentsiaali taastada ja ümber korraldada, ning tähelepanu läänes võib olla raugemas.

See ajavahemik kujuneks Gady sõnul kriitiliseks — NATO peaks just siis näitama üles eriti tugevat ühtekuuluvust ja sõjalist valmisolekut, et Venemaale selge signaal saata. Baltimaade kaitsmise võimekus sõltub suuresti sellest, kui palju liitlasvägesid ja -ressursse regiooni selleks ajaks on koondatud.