Balti riigid soovivad kellakeeramisest loobuda, kuid otsus sõltub Soomest

Balti riigid arutavad kellakeeramisest loobumist ja püsivale ajale üleminekut. Leedu tegi ettepaneku kehtestada alaline suveaeg. Otsus sõltub suuresti sellest, mida teeb Soome.

Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – arutavad taas kaks korda aastas toimuvast kellakeeramisest loobumist ning püsivale ajale üleminekut. Teema tõusis päevakorda viimasel Balti transpordiministrite kohtumisel, kus Leedu tegi ettepaneku kehtestada alaline suveaeg.

Kellakeeramise kaotamise küsimus ei ole Baltikumis uus, kuid seni pole kolm riiki suutnud ühisele seisukohale jõuda. Peamine takistus on regionaalne koordineerimine – eriti Soomega, kellest sõltub, millise ajavööndi Balti riigid lõpuks valivad. Kui Soome otsustab minna üle alalisele talveajale, tähendaks see Baltikumile ühetunnist erinevust lähima põhjanaabriga.

Euroopa Liit otsustas juba 2019. aastal, et liikmesriigid võivad kellakeeramisest loobuda, kuid jättis konkreetse ajavööndi valiku iga riigi enda otsustada. Sellest tulenevalt on kogu Euroopas tekkinud segadus, kuna riigid pole suutnud omavahel kokku leppida. Balti riikide jaoks on eriti oluline, et naabrid teeksid üheaegse otsuse, et vältida kaubanduslikke ja logistilisi probleeme.

Leedu ettepanek alalisele suveajale üleminekuks tähendaks, et talvekuudel oleks hommikuti pikem pime aeg, kuid õhtud jääksid valgemaks. Kriitikud on hoiatanud, et alaline suveaeg võib kahjustada inimeste tervist ja heaolu pikkade pimede hommikute tõttu, eriti põhjapoolsemates riikides nagu Eesti.