Briti puudega naine: disain, mitte puue, tõkestab juurdepääsu looduslikele aladele

Briti naine Bethany Handley ütleb, et tema lemmikmaalilised loodusalad on talle kättesaamatud mitte puude tõttu, vaid kehva disaini tõttu. Ta kirjeldab, kuidas ta on oma lemmikmaastikelt sõna otseses mõttes luku taha jäetud. Handley sõnul peaks avalike rohealade kujundamine arvestama erivajadustega inimestega.

Briti puudega naine Bethany Handley kirjeldab, kuidas ta on korduvalt jäänud sõna otseses mõttes luku taha oma armastatutest looduskohtadest — mitte oma tervisliku seisundi tõttu, vaid seetõttu, et nende alade kujundamisel pole erivajadustega inimesi meelde tuletatud.

Handley sõnul on probleem süsteemne: loodusalade, parkide ja rohekoridoride kavandamisel eiratakse sageli nende inimeste vajadusi, kes liiguvad ratastooliga, kasutavad kõndimisabivahendeid või kellel on muid füüsilisi piiranguid. Ta rõhutab, et puue iseenesest ei keela loodust nautimast — küll aga teeb seda läbimõtlematu taristu.

Loodusaladel leidub tihti kitsaid väravaid, kõrgeid läve, ebaühtlaseid teid ja puuduvaid tualettruume, mis muudavad iseseisvalt liikumise võimatuks. Handley juhtum on üks paljudest, mis toovad esile kasvava nõudmise kaasavama disaini järele Suurbritannias ja mujal Euroopas.

Erivajaduste esindajad on pikalt nõudnud, et rohealade arendajad ja kohalikud omavalitsused kaasaksid puudega inimesi juba planeerimisprotsessi algfaasis. Ekspertide hinnangul saaks enamiku takistustest kõrvaldada suhteliselt väikeste kuludega, kui neile piisavalt tähelepanu pöörataks.

Handley loodab, et tema lugu aitab tõsta teadlikkust ning ajendab otsustajaid looma loodusalasid, mis on kõigile avatud — mitte ainult neile, kel ei esine liikumispiiranguid.