Contra tõestab: ka keskeas saab uue keele selgeks õppida

Eesti luuletaja ja kirjanik Contra on tõestuseks, et keeleõpe ei ole ainult noorte privileeg. Tema kogemus läti keelega näitab, kuidas lapsepõlves saadud kultuurilised kokkupuuted võivad hilisemas elus keeleõpet toetada.

Eesti luuletaja Contra on tuntud mitte ainult oma sõnamängude, vaid ka elujaatava suhtumise poolest. Nüüd pakub ta inspiratsiooni neile, kes arvavad, et keeleõpe on möödunud – tema enda kogemus näitab, et ka keskiga ei ole takistus uue keele omandamisel.

Contral ja artikli autoril on mitu ühist joont: sünniaastad kattuvad ning mõlemad kasvasid üles Läti kultuuri lähedal – üks Võrumaal, teine Mulgimaal. Lapsepõlves vaadati ajaviiteks Läti televisiooni ja käidi vanematega ostureisidel Põhja-Läti linnades, kus maitseti pekipirukaid ning saldejumsi. Need kogemused jätsid mõlemale poolenisti teadvustamata lätikeelse põhisõnavara.

Selline varajane kultuuriline kokkupuude, isegi kui see tundus toona täiesti juhuslik, võib täiskasvanueas keeleõpet märkimisväärselt hõlbustada. Keeleteadlased on korduvalt rõhutanud, et passiivne kokkupuude keelega – olgu see läbi televisiooni, muusika või igapäevaste fraaside – loob ajus keelelisi mustreid, mis ootavad aktiveerimist.

Contral õnnestus need lapsepõlvemuljed täiskasvanueas tõeliseks keeleoskuseks kasvatada, mis on innustav näide kõigile, kes on veendunud, et keeleõpe kuulub vaid noortele. Tema lugu räägib sellest, et tahe, huvi ja õiged meetodid kaaluvad üles vanuse.