Eesti ekspert pani sakslased Vene ohust hoopis teisiti mõtlema

Julgeolekuekspert Erkki Koort on tänavu pööranud pea peale sakslaste arusaama Vene ohust, tuues uue vaatenurga Saksamaad puudutavasse julgeolekudebatti. Seni on sakslastele räägitud, et NATOt ründamise korral kannatavad esimesena piirialad – Narva, Hiiumaa või Suwałki maakitsus. Toimetaja Meelis Oidsalu annab ülevaate sellest, millise uue perspektiivi Koort on toonud.

Eesti julgeolekuekspert Erkki Koort on suutnud tänavu Saksamaal käivitada uue ja olulise julgeolekudebati, mis muudab fundamentaalselt seda, kuidas sakslased Vene sõjalise ohu olemust mõistavad.

Senine narratiiv piiridel

Aastaid on Saksamaal kehtinud arusaam, et Venemaa potentsiaalne rünnak NATO vastu puudutaks eelkõige liidu idapiiri äärseid piirkondi – narvalasi Eestis, hiidlasi ning Suwałki maakitsuse lähedal elavaid leedulasi. Saksamaa ise on selles pildis tundunud kaugena ja turvalisena.

Nimetatud vaade on kujundanud sakslaste suhtumist kaitsekulutustesse ja sõjalisse valmisolekusse – oht tundus abstraktne ja geograafiliselt kauge. Just selles peitub Erkki Koorti lähenemise murrangulisus: ta on suutnud sakslastele selgitada, et Vene oht pole sugugi ainult idapiiril elavate rahvaste probleem.

Uus vaatenurk Saksamaale

Koorti algatatud debatt paneb sakslased mõtlema, kuidas lai julgeolekupilt tegelikult nende endi turvalisust mõjutab. Ekspert on toonud juurde perspektiivi, mis seob Balti riikide julgeoleku otseselt Saksamaa julgeolekuhuvidega – näidates, et piiriala kaotus tähendab terve liidu nõrgenemist.

Toimetaja Meelis Oidsalu on koostanud ülevaate sellest uuest Saksamaad puudutavast julgeolekudebatist, mille Koort on käivitanud, pakkudes Eesti vaatenurgast olulist panust Euroopa laiemasse kaitsepoliitilisse mõtlemisse.