Eesti esimene kloonvarss sündis peale 11 kuud intensiivset tööd

Eesti Maaülikooli embrüotehnoloogia spetsialist Elina Tsopp aitas luua Eesti esimese kloonvartsa, kes sündis 11. aprilli varahommikul. Projektis oli vaja 11 kuud püsivat pingutust ja detailset laborit, samuti märaste ja varsuste hoolikat jälgimist.

Eesti Maaülikooli embrüotehnoloogia laboratooriumis on saavutatud ajaloolist edusammut – esimene kloonvarss sündis 11. aprilli varahommikul. Selle pöördelise sündmuse taga seisab pikka aja, energiaid ja deditseeritust nõudnud projekt, mille juhtfiguuri, spetsialist Elina Tsoppi elu on hiljuti radikaalselt muutunud.

Tsoppi sõnul pole kloonvartsa loomine üldse lihtne protsess. Projekt nõudis 11 kuud intensiivset ja pidevat tööd laboratooriumis, kus teadlased pidid täpselt järgima arvukate protseduuride ja tehnikate nõudeid. Iga samm oli kriitilise tähtsusega, sest kloonimine on kompleksne embrüotehnoloogiline protsess, mis nõuab ülitäpseid teadmisi ja oskusi.

Laboritöö pole ainuke väljakutse, millega Tsopp tegeleb. Embrüotehnoloogia spetsialist peab jälgima ka märaste tervist ja nende varssude heaolu, mistõttu tallis käimist pole võimalik vahele jätta. Kevadine aeg toob endaga kaasa märaste jälgimise intensiivistumise, eriti kui teil on eriline kloonimine järgi jälgida.

Eesti esimese kloonvartsa sündi võib pidada märgiliseks sündmuseks rahvuse teadusartiklite ajaloos. See näitab, et Eesti uurijad on suutelised keeruliste embrüotehnoloogia projektidega toime tulema ja tegelikkuses rahvusvaheliste standarditega samale tasemele pääsema. Tsoppi ja tema tiimi kogemused loovad aluse tulevastele uuringutele ja võivad avada uusi võimalusi loomateadustes.