Eesti kliimaseaduse eelnõu rahuldab ei tööstust ega keskkonnakaitsjaid

Riigikogusse jõudnud kliimaseaduse eelnõu on saanud terava kriitika osaliseks nii tööstuse kui ka keskkonnakaitsjate poolt. Eestimaa Looduse Fondi ekspert Maia-Liisa Anton ja Turbaliidu esindaja Allar Peek leiavad, et eelnõu on ebaselge ega tugine teaduslikele alustele. Mõlemad pooled on ühel meelel, et dokument ei lahenda ühtegi konkreetset probleemi.

Eesti kliimaseaduse eelnõu on pärast aastaid kestnud ootust jõudnud lõpuks Riigikogusse, kuid selle sisu ei suuda rahuldada ei tööstuse esindajaid ega keskkonnakaitsjaid. Kriitika on ühene: eelnõu on ebaselge ja ei põhine teaduslikel alustel.

Erinevad pooled, sama kriitika

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton ja Turbaliidu juhatuse liige Allar Peek on harukordsel üksmeelel — eelnõu ei täida oma eesmärki. Vaatamata sellele, et tööstuse ja keskkonnakaitsjate huvid on tavapäraselt vastandlikud, on mõlemad jõudnud samale järeldusele: praegusel kujul ei lahenda dokument ühtegi sisulist probleemi.

Keskkonnakaitsjate seisukohalt on eelnõus puudu selged teaduspõhised eesmärgid ja konkreetsed meetmed, mis aitaksid Eestil täita oma kliimakohustusi. Tööstuse esindajad omakorda kurdavad ebaselguse üle, mis muudab planeerimise ettevõtete jaoks keeruliseks ning loob ebakindlust investeeringute tegemisel.

Teadus peab olema aluseks

Anton rõhutab, et tõhus kliimaseadus peab tuginema teaduslikele andmetele ja seadma mõõdetavad eesmärgid. Praegune eelnõu jätab liiga palju lahtiseks ega pane paika selget teekaardi Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Peek toob tööstuse vaatenurgast välja, et ebaselged regulatsioonid tekitavad ettevõtetele lisaprobleeme, ilma et see kliimale tegelikku kasu tooks. Tema sõnul vajab seadus enne vastuvõtmist põhjalikku ümbertöötamist, et see oleks nii rakendatav kui ka mõjus.