Eesti Kunstnike Liidu varjatud pool: kinnistud, miljonid ja salastatud otsused

Eesti Kunstnike Liidu ligi 700 000 euro suuruse pettusjuhtumi valguses kerkivad küsimused organisatsiooni läbipaistvuse kohta. Avalik tähelepanu on seni koondunud pearaamatupidajale, kes langes petuskeemi ohvriks, kuid liidu laiem juhtimistavad jäävad varjusse. Artikkel uurib, millised otsused ja varad on avalikkuse eest suletud.

Eesti Kunstnike Liidu ümber puhkenud skandaal on toonud valguse alla palju enamat kui pelgalt ühe pettusjuhtumi. Organisatsiooni ligi 700 000 euro suurune kahju on küll šokeeriv, kuid sama oluline on küsimus, mis jääb sageli varjusse: kuidas on korraldatud liidu varade ja otsuste haldamine laiemalt?

Pearaamatupidaja ja petuskeem

Seni on avalik arutelu keskendunud peamiselt pearaamatupidajale, kes langes osavalt üles ehitatud petuskeemi ohvriks. Selline fookus jätab mulje, nagu oleks tegemist erandliku õnnetusega – professionaalsed kelmid leidsid lihtsalt sobiva sihtmärgi. Tegelikkus võib aga olla keerulisem.

Kinnistud ja läbipaistmatus

Eesti Kunstnike Liidul on käes kümneid kinnistuid ning organisatsiooni käibes liiguvad miljonid eurod. Ometi jäävad paljud otsused, mis puudutavad nende varade haldamist, avalikkusele kättesaamatuks. Salastatud otsuste ja vähese läbipaistvusega juhtimine loob keskkonna, kus vead – olgu need tahtlikud või mitte – saavad kergesti märkamatuks jääda.

Kõige rohkem räägivad mõnikord mitte need küsimused, millele vastatakse, vaid need, millele vastata ei soovita. Eesti Kunstnike Liidu juhtum on näide sellest, kuidas ühel organisatsioonil võib olla nii avalik, kõigile nähtav külg kui ka varjatum pool, mis väljub igapäevase avaliku tähelepanu alt.