Eesti laste vaktsineerimine paraneb, kuid haiguspuhangute oht püsib

Eesti laste vaktsineerimise hõlmatus on pärast aastatepikkust langust hakanud taas kasvama. Hoolimata positiivsest trendist on elanikkonna kaitsetus haiguste eest endiselt murettekitav ning haiguspuhangute risk reaalne.

Eestis on laste vaktsineerimine aastatepikkuse languse järel lõpuks taas tõusuteel, näitavad värsked statistikaandmed. Positiivsest pöördest hoolimata pole vaktsineerimise hõlmatus veel läheneudki tasemele, mis tagaks elanikkonnale usaldusväärse kaitse nakkushaiguste vastu.

Ekspertide hinnangul on muretsemiseks põhjust: kui piisavalt suur osa lastest jääb vaktsineerimata, kaob nn karjaimmuunsus ning tõuseb oht, et ka vaktsineeritud inimesed ja need, kes ei saa oma tervisliku seisundi tõttu vaktsineerida, sattuvad ohtu. Haiguspuhangute tekkimiseks piisab suhteliselt väikesest lüngast kaitsehõlmatuses.

Vaktsineerimise hõlmatuse langus on olnud Eestis probleemiks juba mitu aastat, mille taga on nii suurenenud vaktsiinivastasus kui ka lihtsalt unustamine ning tervishoiuteenuste kättesaamatuse küsimused. Pandeemiajärgsed aastad tõid kaasa täiendava kukkumise, sest paljud plaanilised visiidid jäid ära.

Tervishoiuametnikud rõhutavad, et iga vaktsineerimata laps kujutab endast nii isiklikku kui ka ühiskondlikku riski. Vanemate innustamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks on käivitatud mitmeid kampaaniaid, kuid soovitud tulemusteni on veel pikk tee minna. Eesmärk on jõuda vaktsineerimise hõlmatuseni, mis tõrjuks tõhusalt nii leetrite, läkaköha kui ka teiste lapsepõlvehaiguste leviku.