Eesti maaülikooli limakukogu otsib rahvapäraseid nimesid enam kui 1200 eksemplarile

Eesti maaülikooli seenekogus leidub üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari, kuid rahvapärane eestikeelne nimi on olemas vaid kolmel neist. Teadlased soovivad limakutele rohkem eestipäraseid nimetusi.

Eesti maaülikooli seenekogus hoitakse üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari, kuid rahvasuus tuntud nimed on siiani vaid kolmel neist: puugipask, hundipiim ja limasarvik. Ülejäänud eksemplarid ootavad eestikeelseid rahvapäraseid nimesid, mis muudaksid need kummalistele ja põnevatele organisms lähemale ka laiale avalikkusele.

Limakud ehk limaseened on omaette organismigrupp, mis ei kuulu ei seente ega taimede hulka, kuigi on välimuse poolest sageli seentega sarnased. Nad on tuntud oma erilise välimuse ja käitumise poolest – suudavad liikuda, moodustada keerukaid struktuure ning elavad peamiselt niiskes keskkonnas, toitudes bakteritest ja muust orgaanilisest ainest.

Eesti maaülikool on kutsunud avalikkust kaasa lööma ning pakkuma välja uusi rahvapäraseid nimetusi senini nimedeta limakutele. Kolm juba olemasolevat nime – puugipask, hundipiim ja limasarvik – annavad aimu, millise loomingulise vabadusega nimede väljamõtlemisele läheneda võib. Nimed peaksid peegeldama organismi välimust, elupaika või käitumist ning olema meeldejäävad ja eesti keele vaimuga kooskõlas.

Limakute teema on maailmas viimastel aastatel suurt huvi pälvinud, osalt tänu uuringutele, mis näitavad nende üllatavaid võimeid – näiteks suudavad mõned liigid lahendada labürinte ja leida tõhusaid marsruute, mis on inspireerinud isegi arvutiteadlasi. Eesti maaülikooli seenekogu on Baltikumi üks arvestatavamaid, sisaldades lisaks limakutele tohutut hulka seente ja teiste organismide eksemplare teadustöö tarbeks.