Eesti noorte töövõime langeb: kroonilised haigused tabavad üha varasemal eluperioodil

Eestis kasvab osalise töövõimega noorte arv murettekitavas tempos. Kroonilised haigused, mis varem ilmnesid alles vanemas eas, diagnoositakse tänapäeval üha noorematel inimestel. Ekspertide hinnangul on peamiseks põhjuseks ebaõiged eluviisid.

Eestis on märgatavalt kasvanud osalise töövõimega noorte osakaal — trend, mis annab märku tõsistest muutustest rahvastiku terviseseisundis. Kroonilised haigused, mis varasematel kümnenditel olid pigem eakate mure, löövad tänapäeval välja juba noorukieas või varajases täiskasvanueas.

Tervislik seisund halveneb

Tervishoiuekspertide sõnul on muutus seotud eeskätt ebaõigete eluviiside levikuga noorte hulgas. Vähene füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, ekraanide taga veedetud pikad tunnid ning unepuudus moodustavad koosmõjul ohtliku kombinatsiooni, mis koormab organismi pikaajalises perspektiivis üle.

Osalise töövõimega noori on tööturul järjest rohkem, mis omakorda seab surve alla nii sotsiaalkindlustussüsteemi kui ka tööandjaid. Töövõimetuse varasem algus tähendab, et inimesed vajavad toetust pikema perioodi jooksul, mis koormab riigi ressursse.

Vajalik on ennetustöö

Spetsialistid rõhutavad, et olukorra pööramiseks tuleb panustada ennetustöösse juba lapsepõlves ja koolieas. Tervislike harjumuste kujundamine noores eas on efektiivsem ja odavam kui hilisem ravimine. Nii koolide, perearstide kui ka vanemate koostöö on selles protsessis võtmetähtsusega.

Kui suundumust ei õnnestu peatada, seisab Eesti lähikümnenditel silmitsi olukorraga, kus tööturule sisenev põlvkond on tervise poolest märkimisväärselt nõrgem kui eelnevad generatsioonid. See ohustab nii majanduskasvu kui ka ühiskonna üldist heaolu.