Eesti teadlased arendavad RMK-ga koostöös tuleviku metsa

Maaülikooli teadlased töötavad koos RMK-ga, et kasvatada vastupidavamaid ja kiiremini kasvavaid puid Eesti metsadesse. Projekt hõlmab kuuski, männe, arukasesid ja sangleppasid. Tegemist on kuni 40 aastat kestava protsessiga, millest Eesti on läbinud umbes poole.

Eesti metsad võivad tulevikus olla kodukohaks puudele, mis kasvavad kiiremini ja taluvad paremini nii haigusi kui ka kliimamuutusi. Sellise eesmärgi nimel teevad Eesti Maaülikooli teadlased tihedat koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), et arendada paremate omadustega kuuski, männe, arukasesid ja sangleppasid.

Pikk tee parema metsani

Puude geneetilise aretuse protsess on erakordselt aeganõudev — kogu töö võib kesta kuni 40 aastat. Praeguseks on Eesti selle teekonna läbinud umbes poole peal, mis tähendab, et esimesed tulemused on küll saavutatud, kuid lõpusirgeni on veel pikk maa minna. Selline ajamastaap nõuab nii teadlastelt kui ka metsandusspetsialistidelt erakordset pühendumist ja pikaajalist planeerimist.

Aretuse eesmärk on leida ja paljundada selliseid puuisendiid, mis ühendavad endas mitu soovitavat omadust: kiire kasv, vastupidavus haigustele ning kohanemisvõime muutuva kliimaga. Sellised puud tooksid kasu nii majanduslikust vaatenurgast kui ka aitaksid tagada Eesti metsade tervise tulevikus.

Miks see oluline on

Kliima soojenedes seisavad Eesti metsad silmitsi uute väljakutsetega — levivad uued kahjurid ja haigused, muutuvad sademete mustrid ning pikenevad põuaperioodid. Vastupidavamad puuliigid aitavad tagada, et Eesti metsad jäävad produktiivseks ja ökoloogiliselt mitmekesiseks ka aastakümnete pärast. RMK ja Maaülikooli koostöö on selles kontekstis strateegiliselt oluline investeering Eesti looduskeskkonna tulevikku.