Eestis elavad inimesed kauem, kuid noorte krooniline haigestumus kasvab

Statistikaameti andmetel on Eestis 2025. aastal keskmine eluiga kasvanud peaaegu 80 aastani, kuid tervena elatud aastate arv väheneb. Tervise Arengu Instituut hoiatab, et noorte seas esineb üha rohkem vanusele mitteomast kroonilist haigust. Meeste eluiga on naiste omast ligikaudu kaheksa aasta võrra lühem.

Eesti inimeste keskmine eluiga on 2025. aastaks tõusnud ligi 80 aastani, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Samas jääb meeste eluiga naiste omast ligi kaheksa aasta võrra lühemaks — see lõhe on endiselt üks suurimaid Euroopas.

Paradoksaalsel kombel ei tähenda pikem eluiga tingimata paremat tervist. Tervise Arengu Instituudi hinnangul väheneb tervena elatud aastate arv, kuna noorte seas levivad üha enam kroonilised haigused, mis on seni olnud iseloomulikud vanemale elanikkonnale.

Ekspertide sõnul on muret tekitav just see, et noored inimesed põevad haigusi, mis ei peaks nende vanuserühmas nii levinud olema. Liikumisvaegus, kehv toitumine ja kasvav vaimne pinge on peamised tegurid, mida nimetatakse selle trendi põhjusena.

Tervise Arengu Instituut rõhutab, et rahva tervise parandamine nõuab senisest enam ennetustegevust — eriti noorte seas. Üksnes eluea pikenemine ei anna piisavat pilti rahva tegelikust tervislikust seisundist, kui need lisanduvad eluaastad kuluvad haigustega võideldes.