Eestlaste rahakott hakkab hingama: palgad kasvasid, aga toiduhinnad sunnivad ikka säästma

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on paljudel eestlastel aasta algusest rohkem raha käes, kuid toiduhinnad on jätkuvalt kõrged. Inimesed jahivad allahindlusi ja valivad odavamaid tooteid hoolikamalt kui kunagi varem.

Eesti majanduses on toimunud positiivne nihe – paljudel inimestel on aasta algusest käes rohkem raha kui varasemalt. Samas ei ole muutus ühtlane ega kata kõiki elanikke võrdselt, kirjeldab Lenno Uusküla, Luminori panga peaökonomist, olukorda ettevaatlikult optimistlikult.

«Piisavalt, et arved ära maksta ja end poes veidi vabamalt tunda» – nii iseloomustab Uusküla seda, mida paljud leibkonnad praegu kogevad. Sissetulekute kasv on andnud mõnele perele hingeruumi, mida viimaste inflatsioonirohkete aastate jooksul ei ole olnud.

Toidupood paneb kukrut proovile

Ometi on toiduhinnad Eestis endiselt kõrgel tasemel. Tarbijad on sellega kohanenud omapärasel viisil: allahindluste jahtimine on muutunud tavapäraseks osturutiiiniks, kodumaiselt kaubalt liigutakse odavama alternatiivi juurde ning hinnasilte loetakse tähelepanelikumalt kui kunagi varem.

See käitumismuster näitab, et ehkki olukord on paranenud, ei ole eestlased veel valmis oma säästlikest harjumustest loobuma. Ostujõu taastumine on aeglane protsess ja hinnamuutuste suhtes on tarbijad muutunud märgatavalt tundlikumaks.

Paranemine pole kõigi jaoks

Uusküla rõhutab, et majanduse elavnemine ei ole ühetaoline – kõik leibkonnad ei ole paranevast olukorrast ühesuguselt kasu saanud. Mõned grupid tunnevad jätkuvalt tugevat rahalist survet, mistõttu on üldine optimism ohjeldatud. Majandusteadlased jälgivad edasist arengut tähelepanelikult, et näha, kas positiivne suundumus kinnistub ka teise poolaasta jooksul.