Eksperdid: Ukraina rahvastikukriisi ei päästa ka ELi liikmesus

Ukraina rahvastikukriis on süvenenud Venemaa täiemahulise invasiooni tõttu, kuid demograafiline langus algas juba ammu varem. Eksperdid leiavad, et isegi ELi liikmesus ei suudaks seda trendi peatada.

Ukraina seisab silmitsi tõsise demograafilise kriisiga, mida Venemaa täiemahuline sissetung on oluliselt süvendanud. Rahvastikuteadlaste hinnangul pole see aga uus nähtus — langus on kestnud juba aastakümneid ning selle põhjused ulatuvad sügavale ühiskonna struktuuri.

Ekspertide sõnul on Ukraina rahvaarv kahanenud nii sõja, väljarände kui ka madala sündimuse tõttu. Sõda on sundinud miljoneid ukrainlasi lahkuma nii naaberriikidesse kui ka kaugemale Euroopasse, tekitades küsimuse, kas ja millal naasevad need inimesed kodumaale.

EL ei ole imerohtu

Rahvastikuteadlased hoiatavad, et Ukraina liitumine Euroopa Liiduga ei lahendaks demograafilisi probleeme. Pigem võib ELi liikmesus avada veelgi laiemad töörände võimalused, mis motiveerivad noori inimesi riigist lahkuma. Teiste Ida-Euroopa riikide kogemus näitab, et ELiga liitumine on sageli kaasneb rahvaarvu vähenemisega.

Sarnane muster on nähtav Balti riikides, Poolas ja Rumeenias, kus pärast ELiga liitumist toimus märkimisväärne väljaränne lääneriikidesse. Ukraina puhul lisandub sellele pikaajaline madal sündimus ning sõja tõttu hukkunud meeste suur arv.

Pikaajalised tagajärjed

Rahvastikukriisil on kaugeleulatuvad tagajärjed Ukraina majandusele, sotsiaalsüsteemile ja riigi taastamisvõimele. Vähenev tööjõud muudab riigi ülesehitamise veelgi keerulisemaks, eriti arvestades, et sõjajärgne taastamine nõuab suuri inimressursse. Eksperdid rõhutavad, et Ukrainat ootab ees kompleksne demograafiline väljakutse, millega tuleb tegeleda paralleelselt sõjaliste ja poliitiliste küsimustega.