EL kaalub radikaalset plaani: ebaõnnestunud varjupaigataotlejad saadetakse väljaspool liitu asuvatesse keskustesse

Euroopa Liit läheneb ühele oma vastuolulisemale rändepoliitikale – ebaõnnestunud varjupaigataotlejate saatmisele tagasisaatmiskeskustesse väljaspool ELi. Läbirääkimised kargemate väljasaatmisreeglite üle on käimas ning riigid uurivad juba võimalikke kokkuleppeid Albaaniast Kesk-Aasiani. Kriitikud hoiatavad, et kavandatav plaan võib olla problemaatiline.

Euroopa Liit astub samme, mis võivad viia üheni kõige vastuolulisema rändepoliitika rakendamiseni liikmesriikide ajaloos. Läbirääkimised käivad uute ja rangemate väljasaatmiseeskirjade üle, mille kohaselt saadetaks ebaõnnestunud varjupaigataotlejad tagasisaatmiskeskustesse, mis asuvad väljaspool ELi piire.

Kust otsitakse partnereid?

Mitmed ELi riigid on juba aktiivselt uurinud võimalikke lepinguid potentsiaalsete partnerriikidega – geograafiliselt on vaadeldud nii Albaaniat Balkani poolsaarel kui ka Kesk-Aasia riike. See lähenemine sarnaneb mõneti Ühendkuningriigi nn Rwanda plaaniga, mis samuti nägi ette varjupaigataotlejate ümberpaigutamise kolmandatesse riikidesse, kuid mis kohtus tugeva õigusliku vastupanuga.

Kriitika ja ohud

Menukad kriitikud hoiatavad, et sellised kavad võivad rikkuda rahvusvahelisi inimõiguse norme ning varjupaiga andmist puudutavaid õiguslikke kohustusi. Murekohtadena on välja toodud nii inimeste turvalisus kolmandates riikides kui ka kogu protsessi läbipaistvuse küsimus. Samuti on lahtine, millised riigid oleksid tegelikult nõus selliseid tagasisaatmiskeskusi majutama ja millistel tingimustel.

Mis edasi saab?

Euroopa Liit on viimastel aastatel rändeküsimustes üha jäigema hoiaku võtnud, reageerides nii liikmesriikide siseriiklikule survele kui ka kasvavale rahulolematusele senise varjupaigasüsteemi toimimisega. Uued läbirääkimised kujutavad endast katset leida kogu liitu hõlmav ühine lahendus, kuid lõhe liikmesriikide vahel jääb sügavaks – nii õiguslike tõlgenduste kui ka poliitiliste prioriteetide osas.