EL on lõhestunud küsimuses, kas nimetada läbirääkija Venemaaga

Euroopa Liidu liikmesriigid on sügavalt eriarvamusel, kas EL peaks nimetama oma esindaja otseläbirääkimisteks Venemaaga. Üleskutsed selleks on tugevnenud, kuna USA roll Ukraina ja Venemaa vahelise vahendajana on nõrgenenud.

Euroopa Liidus kasvab surve nimetada ühine esindaja otseläbirääkimiste pidamiseks Venemaaga, kuid liikmesriigid on selles küsimuses sügavalt lõhestunud. Arutelu on muutunud ägedamaks olukorras, kus Ameerika Ühendriikide roll Ukraina-Venemaa konflikti vahendajana on selgelt vähenenud.

Mitmetes ELi riikides leitakse, et blokkil peaks olema ühine hääl Moskvaga peetavas dialoogis. Toetajate hinnangul annaks see Euroopale suurema mõjuvõimu ja võimaldaks esindada ühist positsiooni tõhusamalt, eriti ajal, mil Washington on diplomatilisest protsessist eemaldunud.

Samal ajal suhtuvad mitmed liikmesriigid ettepanekusse suure skeptitsismiga. Kriitikute arvates tähendaks sellise läbirääkija nimetamine Venemaale tehtavat järeleandmist ega aitaks Ukrainal saavutada õiglast rahu. Vaidlusküsimus on seotud ka laiema küsimusega ELi välispoliitilise ühtsuse kohta.

Küsimus, kes võiks sellisele rollile sobida ja millistel tingimustel läbirääkimisi üldse pidada, jääb tõenäoliselt tulevaste ELi tippkohtumiste päevakorda. Seni puudub liikmesriikide vahel konsensus nii põhimõtte kui ka võimaliku isiku osas.