ELi laienemine on teooriast kauem praktikas võimatu

Politoloog Henrik Hannes Herkel analüüsib, kuidas Euroopa Liidu laienemine on seisnud täielikus paigal 16 aasta jooksul. Tema arvates seisab Euroopa Liit ees suurte muutuste ees, kuid liidu sisesed takistused teevad ekspansiooni praktikas peaaegu võimatuks.

Euroopa Liit on seisutamas olulise otsustushetke ees. Kuigi liidul on teoreetiliselt ambitsioonikad plaanid tulevikuks, näitab praktika hoopis teistsugust pilti. Politoloog Henrik Hannes Herkel tõstatab olulise küsimuse: kas liit suudab üldse oma enda laienemisteekonnast jagu saada, kui sisemised lahkhelid panevad selle ambitsioonide täitmise pidevalt ja raskesti võimalikuks.

Viimased 16 aastat on näidanud, et Euroopa Liidu laienemine on seisnud täielikus seisus. Riigid ei suuda omavahel kokku leppida, et millised uued liikmed võiks liidule ühineda ning millistel tingimustel see toimuma peaks. Paberil näevad lepingud ja plaanid head välja ning kaardil tunduvad geograafilised laiendused loogilised, kuid praktiline realiteet on hoopis karmim.

Herkel rõhutab, et Euroopa Liit peab enda sisemisi lahkhelisid lahendama ja otsekaupa saama. Kuni liidu sees on fundamentaalseid erimeelsusi olulistel küsimustel, on iga laienemine vaid unistus, mille tegelik elluviimine jääb justkui müütiliste sammudega kätte võetavast ülesandest kaugemale. Liit peab valima: kas see soovib tõeliselt muutuda ja ennast avada, või jääda samaks, mis ta praegu on.

Küsimus ei ole mitte ainult praktikas teostamatus. See on ka sügav poliitiline ja ideoloogiline väljakutse, mille lahendus nõuab suurt tahtejõudu ja kompromisside tegemise valmidust. Seni kuni see ei sünni, jääb Euroopa Liit selle unistuste ja reaalsuse vahele kinni, kahjuks rohkem viimase poole.