Empaatia peab poliitikasse tulla vabatahtlikult

Harri Tiido arutleb Vikerraadio saatesarjas empaatia rollist poliitilises otsustusprotsessis. Tema sõnul on empaatilised süsteemid ühiskonnale vajalikud, kuid empaatia peaks olema poliitikavalitsejate poolt tehtud vabatahtlik valik, mitte välise surve all peale sunnitud.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" käsitleti teemat, mis puudutab ühiskonna toimimise juuri - kuidas empaatia mõjutab poliitiliste otsuste langetamist ja ühiskonna arengut. Tiido arutelupartner Claire Yorke aitas valgustada, milliseid hoiakuid ja käitumismalle võivad poliitikud kasutusele võtta empaatilist juhtimist rakendades.

Tiido sõnul on empaatiliste süsteemide loomine ühiskonnas tähtis, et tagada inimestele võrdne ja õiglane kohtlemine ning säilitada demokraatia alusprintsiibid. Poliitiliste otsuste tegemisel peaks võtma arvesse rahva vajadusi ja tundeid, mis loob usaldusliku suhte valitsuse ja kodanike vahel.

Kuid Tiido rõhutab ühtlasi oluliselt punkti: empaatia ei tohiks olla sunduslik nõue või väliste kriteeriumite järgi peale sunnitud. Poliitikute empaatia peab tulenema nende väärtushinnanguist ja eetilistest printsiipidest, mitte väliste survetegurite tõttu. Kui empaatia muudetakse fassaadiks või poliitiliseks kalkulatsiooniks, kaotab see oma väärtuse ja autentse mõju.

Tiido näeb empaatilises poliitikavõttes potentsiaali paremaks ühiskonnavalitsemiseks, kuid märgib, et selle tulemused tulevad siis, kui see põhineb päris inimeste tundetel ja väärtustel, mitte tehislikel nõuetel.