Erivajadustega õpilased kannatavad koolide sulgemistest ebaproportsionaalselt

Uuring näitab, et 2020–2025 suletud koolides oli ligi 30% õpilastest erivajadustega lapsed. Koolide sulgemine mõjutab haavatavamaid õpilasrühmi tugevamini kui keskmist õpilast.

Uus analüüs paljastab murettekitava seose koolide sulgemiste ja erivajadustega õpilaste vahel: aastatel 2020–2025 suletud koolides moodustasid erivajadustega lapsed ligi 30% kõigist õpilastest, mis on märgatavalt kõrgem kui keskmistes koolides.

See tähendab, et koolide sulgemised tabavad kõige raskemalt just neid õpilasi, kes vajavad stabiilset ja toetavat õpikeskkonda kõige rohkem. Erivajadustega laste jaoks tähendab kooli kadumine sageli mitte üksnes pikemaid sõiduteid, vaid ka kohandatud tugiteenuste ja tuttava personali kaotust.

Ekspertide hinnangul pole see juhus – madala õpilaste arvuga koolid, kus sulgemisrisk on suurim, asuvad tihtipeale maapiirkondades või sotsiaalmajanduslikult nõrgemates piirkondades, kus erivajadustega laste osakaal on niigi keskmisest kõrgem. Sellistes kogukondades on alternatiivkoolide kaugus eriti suur probleem.

Haridusvaldkonna spetsialistid rõhutavad, et koolide sulgemiste otsuste tegemisel tuleks haavatavate õpilasrühmade huvid seada kesksele kohale. Kui kooli sulgemisega kaasneb erivajadustega lastele mõeldud tugiteenuste katkestus, võib see avaldada pikaajalist negatiivset mõju nende arengule ja heaolule.

Andmed rõhutavad vajadust põhjalikumate mõjuhinnangute järele enne koolide sulgemise otsuste langetamist, et tagada kõigile lastele – sõltumata nende erivajaduste olemasolust – võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele.