Euroala inflatsioon kerkis 3,2 protsendini, survestades EKP intressiotsust

Euroala inflatsioon tõusis 3,2 protsendile, ületades keskpanga ootusi. See annab Euroopa Keskpangale tugeva signaali intressimäära tõstmiseks tuleval nädalal.

Euroala inflatsioon kerkis 3,2 protsendini, mis seab Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika uue surve alla. Hinnatõus ületab taas panga eesmärki ja muudab intressimäära alandamise lähiajal ebatõenäoliseks.

Inflatsiooni kiirenemine tähendab, et EKP peab tuleval nädalal tegema keerulise valiku. Analüütikud ootavad, et pank hoiab intressimäärad kõrgemal tasandil kauem, kui turuosalised veel hiljaaegu lootma olid hakanud. Hinnatõusu taga on eelkõige teenuste sektor, kus palgakasv on endiselt kiire.

Euroopa majanduses on olukord vastuoluline: tootmine ja tarbijate kindlustunne on nõrk, kuid inflatsioon ei taha vaibuda. See nn stagflatsiooniline pinge muudab EKP jaoks olukorra eriti keeruliseks, sest madalamad intressid toetaksid majanduskasvu, kuid kütaksid samal ajal hindu.

Eesti jaoks on euroala inflatsioon eriti oluline teema, kuna Eesti kuulub euroalasse ja EKP intressiotsused mõjutavad otseselt laenuvõtjaid, ettevõtteid ning elukallidust. Kõrgem euribor tähendab jätkuvalt suurt koormust kodulaenuga peredele üle kogu euroala.