Euroopa tervishoius ei taastu pandeemiaeelsed ooteajad lähiajal

Euroopa tervishoiusüsteemides on kasvanud ooteajad nii perearstile, eriarstile kui ka operatsioonidele. Eksperdid hoiatavad, et lähiaastatel ei ole oodata naasmist pandeemiaeelsele tasemele. Olukord puudutab otseselt ka Eesti patsiente.

Euroopa tervishoiusüsteemid võitlevad jätkuvalt pikenenud ooteaegadega, mis on kogunenud alates COVID-19 pandeemiast. Nii perearstile, eriarstile kui ka plaanilistele operatsioonidele ootamine on muutunud pikemaks kui kunagi varem.

Olukord üle Euroopa

Mitmes Euroopa riigis on patsientide ootejärjekorrad kasvanud murettekitavalt pikaks. Probleem ei piirdu ühe riigiga – see on süsteemne nähtus, mis mõjutab tervet mandrit. Tervishoiuspetsialistid hoiatavad, et ressursside nappus, personali puudus ja suurenenud nõudlus on kõik üheaegselt survet avaldamas.

Eriti murettekitav on olukord eriarstide vastuvõttude ning plaaniliste kirurgiliste protseduuride osas, kus ooteajad on osades riikides veninud kuude, mõnel juhul isegi aastate pikkuseks. See tähendab, et patsiendid peavad elama valus või haigusega, oodates abi, mis ei saabu kiiresti.

Miks ootejärjekorrad ei lühene?

Ekspertide hinnangul on pandeemia ajal tekkinud ravivõlg ehk ravimata jäänud juhtumite kuhjumine niivõrd suur, et selle likvideerimine võtab aastaid. Lisaks on tervishoiutöötajate läbipõlemine ja lahkumine valdkonnast toonud kaasa kroonilise personalikriisi, mis omakorda piirab võimekust mahajäämust tasa teha.

Rahaline surve riikide eelarvetes tähendab, et lihtsaid lahendusi ei ole – täiendavate ressursside leidmine on keeruline olukorras, kus paljud valitsused peavad tegelema ka muude prioriteetidega. Seega on lähiaastate väljavaated ooteaegade normaliseerumise osas pessimistlikud.