Gaas vs tuumaenergia: miks see küsimus Eesti energiaarutelus valesti püstitatud on

Elenger Grupi arendusnõunik Roman Bogdanovitš leiab, et Eesti energiaarutelus on tekkinud kunstlik vastandus gaasi ja tuumaenergia vahel. Tegelikkuses täidavad need kaks energiaallikat elektrisüsteemis erinevaid ülesandeid. Õige küsimus on, kuidas tagada Eesti varustuskindlus põlevkivijaamade vananemise, kasvava taastuvenergia osakaalu ja tuumaenergia kättesaamatuse tingimustes.

Eesti energiapoliitika arutelusid jälgides torkab silma üks korduv musterjoon: gaasielektrijaamad ja tuumaenergia seatakse omavahel vastandisse nagu oleksid need üksteist välistavad alternatiivid. [Roman Bogdanovitš](/politicians/roman-bogdanovitsh), Elenger Grupi arendusnõunik, leiab aga, et selline vastandamine on eksitav ja viib kogu debati valesse suunda.

## Erinevad rollid süsteemis

Gaasi- ja tuumaelektrijaamad ei täida elektrisüsteemis sama funktsiooni. Tuumaenergia sobib baaskoormuse katmiseks — see töötab ühtlaselt ja stabiilselt pikema aja vältel. Gaasijaamad seevastu on paindlikud ning suudavad kiiresti reageerida tarbimise kõikumistele, täites seega hoopis teistsugust rolli kui tuumaenergia.

## Varustuskindluse tegelik väljakutse

Bogdanovitši hinnangul on Eesti energiasektori tegelik küsimus palju keerulisem: kuidas tagada riigi varustuskindlus olukorras, kus põlevkivil töötavad elektrijaamad vananevad ja kukuvad välja käigust, taastuvenergeetika osakaal aga kasvab pidevalt, kuid selle toodang on paratamatult katkendlik. Tuumaenergia, mis võiks olla üks vastus, ei ole lähitulevikus Eestis realistlikult kättesaadav.

## Küsimus on varustuskindluses

Sellises olukorras on vale küsida, kumba tuleks eelistada — gaasi või tuumaenergiat. Mõlemad võivad energiasüsteemis olla vajalikud, kuid erinevatel eesmärkidel ja erinevatel ajahorisontidel. Bogdanovitš rõhutab, et arutelu tuleb suunata ümber: mitte valiku küsimusele, vaid sellele, millist lahenduste kombinatsiooni Eesti energiavarustus vajab siis, kui põlevkiviajastu lõpeb.