Helin Puksand: põhikooli lõpueksamite segadus jätkub

Sel aastal põhikooli kolmandale astmele asuvad õpilased ei tea, kuidas nad kooli lõpetavad. E-eksamitest on räägitud juba kaua, kuid nende kasutuselevõtt lükkub pidevalt edasi.

Eesti põhikooli lõpuklassidesse astuvad õpilased seisavad silmitsi ebakindlusega — nad ei tea, millistel tingimustel ja mis formaadis nad kooli lõpetavad. Helin Puksand juhib tähelepanu, et olukord on muutunud omamoodi kaoseks, kus otsused hilinenevad ning noorte tulevikuplaanid jäävad õhku rippuma.

## E-eksamid: lubadus ilma tähtajata

E-eksamitest on Eesti haridusmaastikul räägitud juba aastaid. Idee on lihtne ja paljudele vastuvõetav — viia lõpueksamid digikeskkonda, muutes need kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. Ometi on nende rakendamine korduvalt edasi lükkunud, põhjusena tuuakse erinevaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja poliitilisi takistusi.

Probleem ei seisne üksnes tehnoloogias. Küsimus on ka selles, et otsustajad pole suutnud anda selget ja usaldusväärset ajakava. Õpilased, kes alustavad praegu põhikooli kolmandat astet, peavad plaanima oma õpinguid, teadmata, mis neid lõpus ees ootab. See loob ebavõrdse olukorra ja tekitab põhjendamatut ärevust.

## Vastutus tuleb võtta

Helin Puksand rõhutab, et sellises olukorras on tegemist eelkõige vastutuse puudumisega. Haridussüsteem peab suutma anda noortele selgeid signaale ja kindlustunnet, mitte tekitama lisastressi niigi keerulises elufaasis. Lõpueksamid on oluline verstapost, mis mõjutab nii edasisi õpinguid kui ka noorte enesehinnangut.

Olukorra lahendamiseks on vaja konkreetseid otsuseid ja avalikku kommunikatsiooni. Kui e-eksamid pole praegu teostatavad, tuleb seda selgelt öelda ja pakkuda usaldusväärne alternatiiv. Kui need on planeeritud teatud aastaks, peab see lubadus ka kehtima.