Henri Hütt: teatriliigiüleste auhindade ühisžürii jõudis lõppu

Teatrikriitik Henri Hütt kirjutab Teater. Muusika. Kinos väljaandes teatriliigiüleste auhindade ühisžürii kogemusest. Hütt küsib, mida tähendab lavastaja auhinna üle otsustamise ainuõiguse tagasi andmine sõnalavastuse žüriile. Tema hinnangul ei laiendata sellega tantsu, muusika ega installatiivsuse võimalusi.

Teatrikriitik ja -teadlane Henri Hütt, kes kuulus mullu teatriliigiüleste auhindade ühisžüriisse, on avaldanud Teater. Muusika. Kinos väljaandes arvamusloo ühisžürii kogemuse ja selle lõppemise kohta.

Hütt tõstatab olulise küsimuse: mida näitab see, et lavastaja auhinna üle otsustamise ainuõigus antakse tagasi sõnalavastuse žüriile? Tema sõnul ei anna selline otsus tantsule, muusikale ega installatiivsele teatrile laiemaid võimalusi tunnustuse saamiseks.

Ühisžürii idee sündis soovist vaadata eesti teatrit laiemalt, ületades žanripiirid ja võimaldades võrrelda erinevaid teatrivorme ühe hindamisraamistiku kaudu. Nüüd, mil see eksperiment näib olevat lõppenud, tekib küsimus, kas katse saavutas oma eesmärgid.

Hütti mure on, et naasmine eraldi žüriide juurde tähendab de facto seda, et sõnalavastus jääb teatrikunsti mõõdupuuks ning teised vormid — tants, muusikalavastus, installatiivsed etendused — jäävad sellest standardist välja. Lavastaja auhind on üks prestiiþikamaid Eesti teatriauhindade seas, ning kellele see kuulub, peegeldab laiemaid arusaamu sellest, mis loeb ja mis ei loe.