Juhtkiri: Riigi ametnikud peaksid ise tähtaegadest eeskuju näitama

Iga aasta kevadel on ministrid, riigikogu liikmed ja kohalikud omavalitsusjuhid kohustatud esitama huvide deklaratsiooni. Kuigi see tundub esmapilgul bürokraatiaga, annab deklaratsioon tegelikult laiema pildi avalike isikute seoste ja kohustuste kohta. Seadusi ja reegleid kehtestavad inimesed peaksid ise tähtaegadest kinni pidama.

Igal kevadel langeb Eesti avaliku elu tegelastele kohustus avaldada oma varaline seis. Ministrid, riigikogu liikmed, linnapead, vallavanemad ja teised kõrgemad ametnikud peavad esitama deklaratsiooni vara, sissetulekute ja kohustuste kohta — nõue, mis on mõeldud tagama avaliku usalduse ja läbipaistvuse riigijuhtimises.

Esmamulje võib olla, et tegemist on tühise bürokraatiaga, mis köidab avalikku tähelepanu vaid siis, kui mõni poliitik on soetanud silmatorkavalt kalli kinnisvara või võtnud ebatavaliselt suure laenu. Tegelikult on huvide deklaratsioonidel palju laiem tähendus — need annavad ühiskonnale ülevaate sellest, millised seosed ja huvid võivad avalike otsuste tegemisel rolli mängida.

Tähtajad pole soovitused

Probleem pole niivõrd selles, mida deklaratsioonid sisaldavad, vaid selles, millal need esitatakse. Seaduse ja reeglite kehtestajatelt võib õigustatult eeldada, et nad järgivad ise kehtestatud tähtaegu. Kui ametnik, kelle tööks on reeglite loomine ja järelevalve, ei suuda oma deklaratsiooni õigeaegselt esitada, saadab see ühiskonnale murettekitava signaali.

Avalik teenistus põhineb usaldusel. Kui kodanikud näevad, et need, kes kehtestavad teistele seadusi ja kohustusi, ei pea ise ettenähtud tähtaegadest kinni, õõnestab see arusaama, et reeglid kehtivad kõigile võrdselt. Vastutustundlik avalik teenistus tähendab ka pisikeste, igapäevaste kohustuste täitmist täpselt ja õigeaegselt.

Läbipaistvus kui usalduse alus

Huvide deklaratsioonide süsteem on väärtuslik just seetõttu, et see on avalik ja regulaarne. See ei ole ühekordne kontroll, vaid pidev mehhanism, mis võimaldab ajakirjanikel, vabaühenduste esindajatel ja tavakodanikel jälgida, kuidas avalike isikute varaline olukord aja jooksul muutub. Tähtaegadest kinnipidamine on selle süsteemi toimimise eeldus — hilinemine või lünklik esitamine murendab kogu protsessi usaldusväärsust.