Kaitseliidu juhid: kriis ei tähenda ainult sõda – Eesti inimesed peavad olema valmis

Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming rääkisid laiemast kriisivalmidusest. Nende sõnul tuleb olla valmis mitmesugusteks kriisideks, mitte ainult sõjaks. Oluliseks peeti ka seda, et rasketes olukordades ei jäetaks Eestit maha.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tõid hiljutises intervjuus esile, et kriisiks valmisolek tähendab palju enamat kui üksnes sõjaks valmistumine. Eesti kodanikud peaksid olema valmis reageerima igasugustele ulatuslikele kriisidele, mis võivad tabada riiki väga erinevatel põhjustel.

Tamm ja Tooming rõhutasid, et Kaitseliit ja Naiskodukaitse ei tegele ainult riigikaitsega kitsas tähenduses. Organisatsioonid on valmis panustama ka laiemasse ühiskondlikku kriisijuhtimisse – olgu selleks ulatuslik elektrikatkestus, loodusõnnetus või muu erakorraline olukord, mis nõuab koordineeritud tegutsemist.

Kohusetunne ja side kodumaaga

Üks keskseid teemasid intervjuus oli küsimus, mis motiveerib kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaeid vabatahtlikult panustama. Airi Tooming tõi välja, et inimesi ühendab eelkõige soov olla kasulik ja tunda end osana millestki suuremast. Tema sõnul annab ühistegevus turvatunnet ja tugevdab kogukondlikku sidet.

Kindralmajor Tamm lisas, et kriisivalmiduse tuumaks on suhtumine – inimene peab tundma vastutust oma riigi ja kaasinimeste ees. «Ei tohi olla nii, et kui Eestis läheb olukord keeruliseks, sõidetakse esimese rongiga minema,» ütles Tamm, viidates sellele, et päris kriisis ei aita põgenemine, vaid koostöö ja vastupidavus.

Iga kodanik saab panustada

Mõlemad juhid rõhutasid, et kriisivalmidus ei ole ainult sõjaväelaste või vabatahtlike organisatsioonide liikmete mure. Iga inimene saab teha lihtsaid ettevalmistusi: hoida kodus varuks toitu ja vett, teada oma naabrite olukorda ning olla kursis, kuhu kriisiolukorras pöörduda. Selline elementaarne valmisolek muudab terve ühiskonna tugevamaks.

Tooming ja Tamm on veendunud, et Eesti ühiskond on viimastel aastatel kriisiteadlikkuse osas teinud märkimisväärse hüppe, kuid tööd on veel palju. Organisatsioonid plaanivad ka edaspidi panustada teadlikkuse tõstmisesse ja kogukondlike võrgustike tugevdamisse üle kogu riigi.