Kaitseväe juhataja valimine muutub Riigikogus poliitiliseks teatriks

Riigikogu riigikaitsekomisjon saab sisulise vetoõiguse kaitseväe juhataja nimetamisel. Toimetaja Meelis Oidsalu hoiatab, et parlamentaarse kontrolli sildi all tehtav muudatus võib kahjustada kaitseväe poliitilise neutraalsuse põhimõtet.

Eestis on käsil kaitseväe juhataja ametisse nimetamise korra muutmine – valminemas on poliitiline kompromisslahendus, mis annaks Riigikogu riigikaitsekomisjonile sisulise vetoõiguse ning tooks kandidaadi ka suures saalis arutusele.

Sellise korra kehtestamist põhjendatakse parlamentaarse kontrolli tugevdamisega, kuid kriitikud näevad asjas hoopis ohtu. Toimetaja [Meelis Oidsalu](/politicians/meelis-oidsalu) leiab, et muudatus võib muuta kaitseväe juhi valimise avalikuks poliitteatriks ning tõmmata tulevase esisõduri erakonnapoliitikasse juba enne, kui ta on ametisse astunudki.

## Miks see ohtlik on?

Kaitseväe juhataja on Eesti relvajõudude tippjuht, kelle ametissemääramine on seni olnud suhteliselt tehniline ja kaitstud otsene poliitilise surve eest. Kui kandidaat tuleb nüüd Riigikogu ette avalikule kuulamisele, avaneb võimalus siduda tema kandidatuur laiema poliitilise kauplemisega.

See tähendab, et tulevane kaitseväe juhataja võib sattuda olukorda, kus ta peab juba enne ametisse asumist vastama erakondade päevakajalistele nõudmistele – mis omakorda õõnestab arusaama kaitseväest kui poliitiliselt neutraalsest institutsioonist.

## Eesti julgeoleku kontekst

Muudatus tuleb ajal, mil Eesti julgeolekuolukord on keerulisem kui kunagi varem pärast iseseisvuse taastamist. NATO liitlased peavad Eesti kaitsetahet ja -suutlikkust üheks piirkondliku julgeoleku nurgakiviks. Küsimus on, kas politiseeritud valikuprotsess tugevdab või nõrgestab usaldust Eesti kaitseväe juhtimise vastu nii kodus kui liitlaste silmis.