Kaitsevägi harjutab Nursipalu piirkonnas riigi omandisse läinud aladel

Eesti kaitsevägi kasutab Nursipalu harjutusväljal riigi omandisse võetud maid sõjaliste õppuste läbiviimiseks. Samal ajal kasvab kahtlus, et Läti ei jõua Rail Balticu oma lõiku 2030. aastaks valmis ehitada.

Eesti kaitsevägi on alustanud õppusi Nursipalu harjutusväljal, kus riik on laiendanud oma maaomandust. Nursipalu piirkond Põlvamaal on pikka aega olnud kaitseotstarbeline tsoon, kuid viimastel aastatel on riik sealseid eraomandis olnud kinnistuid aktiivselt omandanud, et sõjaliste harjutuste maht ja võimalused kasvaksid.

Kaitseväe jaoks on Nursipalu harjutusvälja laiendamine oluline samm valmisoleku tõstmisel. Laienenud alad võimaldavad korraldada mahukamaid manööverõppusi ning katsetada erinevaid taktikalisi stsenaariume, mis on varasema maa-ala juures olnud piiratud. See on osa laiemast Eesti kaitsevõime arendamise plaanist, mille eesmärk on tagada riigi sõjaline valmisolek.

Samas tõstatub üha teravamalt küsimus Rail Balticu projekti edenemisest naaberriigis Lätis. Mitmed analüütikud ja poliitikud on avaldanud kahtlust, kas Läti suudab oma lõigu – mis peaks ühendama Riia teiste Balti riikide raudteevõrgustikuga – valmis ehitada aastaks 2030. Ehitustööde tempo ja rahastamisega seotud probleemid on tõstatanud muret kogu projekti koordineerimise osas.

Rail Baltic on kolme Balti riigi ühisprojekt, mille eesmärk on rajada Euroopa raudteevõrgustikuga ühilduv kiirrongiliiklus Tallinnast läbi Riia kuni Varssavini. Projekti peetakse nii majanduslikult kui ka strateegiliselt oluliseks, sest see parandab ühendust ülejäänud Euroopaga ja suurendab piirkonna julgeolekut. Hilinemised ühes riigis võivad aga mõjutada kogu projekti ajakava.