Klaasmajade probleem: uued koolid jäävad õhuhäire korral varjupaigata

Uued, palju klaasi kasutavad koolimajad tekitavad koolijuhtidele tõsist muret õhuhäirete ajal, kuna sellistes hoonetes puuduvad turvalised varjumiskohad. Valgusküllased ja avarad koolid on esteetiliselt ilusad, kuid kriisiolukorras ei paku need piisavat kaitset.

Eesti koolide hiljutised õhuhäired on toonud esile valuliku probleemi — paljud modernse arhitektuuriga koolimajad, kus on kasutatud ohtralt klaasi, ei paku kriisiolukorras mingit kaitset. Koolijuhid on hakanud üha enam muretsema, sest nende käsutuses olevad hiilgavad uued hooned on häda korral ohtlikud.

Klaasist seinad ja laed loovad küll avarad ning valgusküllased õppekeskkonnad, mis on tänapäevases kooliarhitektuuris populaarsed, kuid need muutuvad ohtlikuks just siis, kui on vaja kiiresti varjuda. Erinevalt vanadest massiivsetest koolimajadest, mille paksud seinte vahel leidub koridore ja keldreid, ei ole uutes klaashoonetes lihtsalt sobivaid ruume, kuhu õpilased ja õpetajad saaksid ohuolukorras kiiresti kokku koguneda.

Probleem ilmneb häireolukorras

Õhuhäirete korral on koolides tavapärane juhend suunata õpilased hoone kõige turvalisematesse kohtadesse — eelistatult sisemistesse, akendeta ruumidesse. Kuid koolimajades, mis on ehitatud rohke klaasiga, võib selline turvaline koht täielikult puududa. See tähendab, et õpetajad ja koolijuhid seisavad olukorra ees, kus ametlikku evakuatsioonijuhendit pole võimalik sisuliselt täita.

Probleem rõhutab laiemat vastuolu kaasaegse ehitustrendide ja turvalisuse nõuete vahel. Samal ajal kui arhitektuursed lahendused eelistavad avarust ja looduslikku valgust, nõuab kriisiohje hoopis teistsuguseid ruumilahendusi — varjendeid, massiivseid seinu ja kaitstud koridore. Uute koolihoonete projekteerimisel ei ole alati piisavalt arvesse võetud võimalikke hädaolukordi.

Lahendused vajavad kiireid otsuseid

Ekspertide hinnangul tuleks uute koolihoonete projekteerimisel tulevikus kohustuslikult arvestada varjumisvõimalustega juba planeerimisfaasis. Olemasolevate klaasmajade puhul tuleks aga hinnata, kas läheduses on mõni muu hoone, kuhu õpilased saaksid ohutult ja kiiresti ümber paigutada. Koolijuhid ootavad riigilt selgeid juhiseid, kuidas olemasolevates hoonetes turvalisust tagada.