Kollapalavik naaseb: Amazonase häving avab ohtlike haiguste tee

Teadlased hoiatavad, et inimtegevuse levik Amazonase vihmametsadesse ärgitab kunagi ohtlikuks peetud kollapalavikku uuesti linnadesse. Metsa ja linnagelaade vaheliste piiride laienemine loob sobivad tingimused haiguse uueks plahvatuseks.

Amazonase vihmametsade järjest süvenev häving toob kaasa ootamatu ohu - unustatud haiguse naasmise. Värske uuringu järgi on inimtegevuse tungimine metsamajandusele ja asustamisele eriti ohtlik, kuna see vähendab loodusliku barjääri kaitsefunktsiooni.

Kollapalavik, mis oli kunagi linnade kahe rahvastikku ohustav nakkushaigus, levib tavaliselt sääskede kaudu üleminekupiirkondades, kus linnad piirneb loodusega. Metsa ja linnaalaga kokkupuute suurenemine loob ideaalsed tingimused viiruse uueks leviajajaks.

Teadlased rõhutavad, et praegused Amazonase kaitse seadused ei ole piisavad. Metsamaa kiire kadamine tähendab, et loomulikult isoleeritud viiruste reservuaarid satuvad järjest lähemale tihedasid asulate ja suure rahvastikuga linnade juurde. See suurendab riskantsusti uue, võimalikult suure kollapalaviku epideemia puhkemise ohtu.

Ohtude vähendamiseks kutsuvad uurijad üles Amazonase metsa tõhusama kaitsele ja rahvusvahelisele koostööle metsa hävitamise peatamisel. Haiguste piiritsemine algab metsa jätkusuutliku kasutamise ja asustuse reguleerimisega.

Maailmahealth organisatsioonid monitoorivad olukorda tihedalt. Praeguseks on kollapalaviku vastu olemas vaktsiinid, kuid üleüldine kutsetus on kas - kas Amazonast kui loodusressursist hoolida või välgita uue pandeemia riskiga.