Korteriühistute suurim viga: liiga pikk otsustamine

Ekspert hoiatab, et korterimajade renoveerimise edasi lükkaamine muutub ühistutele aina kulukamaks. Oodatakse ideaalsetest tingimustest, kuid seni riknevad hooned ja kulude rida kasvab pidevalt.

Eesti korteriühistutel on teada probleem: taoliste suurprojektide realiseerimine võtab aastaid, kuigi häomatus ei oota. Eksperdid märgivad, et otsustamise viivitamine on üks kõige maksavamaid vigu, mille kortermajade ühisused teha võivad. Iga aasta, millal renoveerimist lükitakse edasi, tähendab kallemat remontitööde arvet tulevikus.

Paljud ühistud jäävad ootele, lootes, et ehitushinnad langevad, avalikud toetused muutuvad paremaks või tekib juhtide vahel suurem ühtsus. Tegelikkus on aga selline, et hooned halvenevad tehislikult tekitatud viivituste tõttu ning nende parandamine muutub progressiivselt kulusamaks. Niiskuse kahjustused, korroosion ja muud aegade mõjud ei peatu ühisuse arutlustes.

Otsustamise protsess on tõepoolest keeruline: rahvale tuleb selgitada renoveerimise vajadust, koguda nõusolekuid, leida usaldusväärne projekteerija ja ehitaja. Kuid ekspertide sõnul on selleg planeerimise viivitus märksa kallikam kui kiired, hästi korraldatud tööd praegu. Iga-aastased väikesed probleemid kasutavad lõpuks kokku ja nõuavad radikaalseid sekkumisi.

Korteriühistutele soovitatakse teha selge renoveerimisplaan, määrata realistlikud ajagraafikud ja alustada töid siis, kui tingimused on optimaalsed, mitte siis, kui kriis juba ukse taga koputab. Ennetav meisterdamine säästab ühisustele oluliselt raha ja tagab elanike pikemaajalist rahulolu.